Gustav Tuki kord

Tiit Tuumalu
, kultuuritoimetuse vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mängufilm "Luuraja ja luuletaja" esilinas 21.09.2016. Filmi režissöör Toomas Hussar
Mängufilm "Luuraja ja luuletaja" esilinas 21.09.2016. Filmi režissöör Toomas Hussar Foto: Viktor Burkivski

Taas on põhjust juttu teha Toomas Hussarist. Täpselt neli aastat tagasi saatis ta seenemetsa Aadu Kägu, kes sattus seal supi sisse, nüüd on Gustav Tuki kord suppi süüa. Nagu Gustavi nimi juba reedab, on asi sedapuhku palju tõsisem või hoopis tragikoomilisem – meie salaluurajate argipäev.

Mõistagi pole sel nädalal ekraanidele jõudnud «Luuraja ja luuletaja» traditsiooniline spioonifilm – selleks on Hussar ise liiga ebatraditsioonilise mõtlemisega, hea absurditajuga endine avangardist, kes kompas teatri piire ja mängis publiku närvidel. Avangardi aeg on nüüd läbi või puhkusele saadetud, aga ühiskondlik närv on aastatega ainult teravamaks läinud.

Ja tõesti, külmast sõjast, mis ka «Luuraja ja luuletaja» taustal kumab, räägitakse aina enam, salaluurajatel on kibedad päevad. Iseasi, kas vaataja sellest hoolib. Populistlike poliitikute üle naerda on hulga mõnusam.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles