/nginx/o/2016/09/27/5890733t1h6424.jpg)
Meil on Eestis probleem. Ühelt poolt mõistab suur grupp inimesi hukka kampaania «Kumm on seks!» öeldes, et meie lapsed ei tohiks kondoomidest midagi kuulda. Teiselt poolt on meie seadusandluses seksuaalse enesemääramise vanusepiir 14 aastat, kirjutab MTÜ Noored Sotsiaaldemokraadid asepresident Merilin Lukk.
Tekib olukord, kus noored pole ühest küljest haritud või piisavalt teadlikud seksuaalteemadel, ometi puudub ka kaitse juhuks, kui seda olukorda ära kasutatakse. Seda peab muutma!
Seksuaalse enesemääramise vanusepiiri (ingl. k. age of consent) tõstmine 16. eluaastale aitab kaitsta alaealisi ärakasutamise eest. Samuti on tähtis noori harida ning seeläbi nende eneseteadvust tõsta, et nad teeksid intiimsuhetes vastutustundlikke valikuid.
Hetkel on Eestis see vanusepiir 14 eluaastat, mis tähendab, et Eesti seadustes pole 14 aastaste ja vanemate noorte seksuaalsuhted täiskasvanutega kuidagi reguleeritud. Seega eksisteerib reaalne oht, et sotsiaalselt ebaküps 14-aastane noor saab olla füüsilises suhtes oma isast ja emast vanema inimesega.
Peale selle, et olukord on vastuolus ühiskonna moraalinormidega, on see loonud soodsa pinnase laste ärakasutamisele ning survestamisele, kuna noor ning väheinformeeritud teismeline ei pruugi mõista enda ja teiste inimeste tegude tähendust ja tagajärgi. Juhtum, kus täiskasvanud mees ootas ära alaealise 14-aastaseks saamise ning asus seksuaaltegevusteks survet avaldama on avalikkusele teada (EPL, 2015). Juba ainuüksi sel põhjusel, et midagi taolist ei korduks, on vaja seadusandlust muuta, et olukorda julmalt ära kasutavaid inimesi oleks võimalik karistada.
2013. aastal avaldatud Eesti Seksuaaltervise Liidu seisukoht seksuaalelu alustamise legaalse vanuse osas ütleb, et «seksuaalelu alustamise legaalne vanusepiir peaks silmas pidama just (seksuaalse) ärakasutamise suhtes haavatavat teismeliste vanusrühma, s.o vanus enne 15.–16. eluaastat. Seejuures ei puuduta seksuaalelu alustamise legaalse vanusepiiri olemasolu ja kehtestamine riigi poolt mitte teismelistevahelisi konsensuslikke seksuaalsuhteid, vaid täiskasvanupoolset teismelise seksuaalset ärakasutamist.»
Heaks eeskujuks seadusandluses on Soome, kus nagu ka teistes meie naaberriikides ongi seksuaalelu alustamise legaalseks vanusepiiriks 16 aastat. Sealjuures on oluline, et sarnases eas ning arengutasemel olevate noorte seksuaalsuhteid Soomes ei keelata.
Seadusandlus on üks viisidest, kuidas riik saab aidata vältida riski, et noori neist tunduvalt vanemad inimesed ära kasutavad. Küll aga ei tohi seadusandlus muuta tabuks ja häbiväärseks konsensuslikku teineteist austavat ning turvalist intiimsuhet eakaaslaste vahel.
Vähemalt sama tähtis kui mitte isegi tähtsam seadusandluse muutmisest on kvaliteetse ja teaduspõhise seksuaalhariduse edendamine ning selle laialdane levik noorte seas. Uuringud on tõestanud süsteemse ning kvaliteetse seksuaalhariduse efektiivsust riskikäitumise vähendamisel: sageneb kondoomide kasutamine, väheneb suguhaiguste levik ja abortide tegemine (The European Journal of Contraception and Reproductive Health Care, October 2012; 17: 351-362).
Kõige olulisem on noorele inimesele teadlikkus turvaseksi võimalustest ning ka intiimsuhetega kaasnevatest ohtudest. Kindlasti ei ole seksuaalsuete olemasolu teismeliste seas probleem, küll on aga seda riskikäitumine. Kui enda seksuaalsust avastav noor inimene teadvustab, et intiimsuhe võib olla positiivne ning meeldiv kogemus, kui partnerid austavad teineteist ja teavad, kuidas sellest turvaliselt rõõmu tunda, on tal arvatavasti lihtsam teha vastutustundlikke otsuseid ja valida, kellega seda rõõmu jagada.
Võimaliku seadusmuudatuse sõnum noortele inimestele ei tohi kindlasti olla, et seksuaalsust peab häbenema ning eirama täielikult kuni 16. eluaastani, vaid, et seadus kaitseb veel lapseeas inimesi, kes teadmatusest ning ebakindlusest võimalikke ohtusid ära ei pruugi tunda.