Presidendikandidaatide välispoliitikadebatil räägitu põhjal joonistus välja, et Mart Helme ja Allar Jõks kalduvad väärtuspõhise välispoliitika suunas, Siim Kallas, Marina Kaljurand ja Mailis Reps eelistavad pragmaatilisemat lähenemist, kommenteerib poliitikaekspert Andres Kasekamp.
Andres Kasekamp: Reps kaldub Keskerakonna põhiseisukohtadest kõrvale (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kasekamp ja Erkki Bahovski annavad hinnangu Postimehe Trehvunksil toimunud presidendikandidaatide välispoliitikadebatile.
Bahovski kinnitab, et mulje on üldiselt positiivne ja tundub, et kandidaadid on välispoliitiliste küsimustega kursis. Silma jäid mõned alati kerkivad märksõnad ja tõstatus küsimus, kas välispoliitikas tuleks lähtuda ideaalidest või laskuda maa peale reaalpoliitika poole. «See pole nii must-valge,» kommenteeris Bahovski.
Ta toob välja, et alati on kriitikutel huvi ka küsimuste vastu, milleni debatis ei jõuta. «Ma oleks tahtnud kuulata, mida kandidaadid räägivad Ida-Virumaast, et kas Krimmi stsenaarium on seal võimalik,» sõnas ta. Bahovski nentis, et suuri vaidluskohti kandidaatidel ei olnud.
Väärtused või huvid?
«Mulle tundub, et kandidaadid olid ühel meelel, et infosõda on ülioluline teema, mis on kerkinud esiplaanile pärast seda, kui Venemaa ründas Ukrainat,» kommenteerib Kasekamp. Ka tema toob välja, et tõstatub küsimus väärtuste või huvide põhisest diplomaatiast, kuidas leida õiget tasakaalu. «Võime iseloomustada kandidaate jutu järgi, et kaks kandidaati kalduvad väärtuspõhise poliitika juurde: Helme ja Jõks. Ülejäänud olid pragmaatikud,» sõnab ta, «need, kes rohkem kokku puutunud tegeliku poliitika elluviimisega, kalduvad ikka sinnapoole, see on üldreegel.»
«Minu Minu jaoks oli üllatav, et Reps on tugev oma välispoliitilistes veendumustes. Paljud, mis tundusid olevat Keskerakonna põhiseisukohtadest kõrvalekalduvad, » jätkab Kasekamp, «Ta näitas oma pädevust, mis tuli ka sellest, et ta on olnud seotud Euroopa nõukoguga.»
Talle tundus ka, et Reps oli Ukraina küsimuses väga kirglik. «Teised kandidaadid, näiteks Kallas oli hulga skeptilisem, samuti Helme ja mõnevõrra ka Kaljurand,» sõnab Kasekamp. See peegeldab seisukohti, mida kohtame laiemas rahvusvahelises arutelus: kas Ukrainlased teevad, mida nad on lubanud ja seda piisavalt kiires tempos, kas sõjaolukorras on võimalik neid reforme läbi viia, ollakse korraga sketptilised ja elatakse kaasa.
Tiibetist
Kandidaatidelt küsiti debati alustuseks, kuidas käituksid nad presidendina dalai laama külaskäigu puhul. Mart Helme leidis, et kohtuks temaga ametlikult.
«Ei saa olla sooloesinemist. On variant, et kas kohtuda ametlikult või mitteametlikult. Olukord Tiibetis ei ole kiita, aga küsimus Helmele oleks mul, et mis me siis teeme, kui Tiibetist tuleksid põgenikud Eestisse?» kommenteerib Bahovski.
Kasekamp toob välja, et meil on võimalus võrrelda vastustega ka praeguse presidendi Toomas Hendrik Ilvese valikut. «Dalai-laama käis siin ja president kohtus temaga mitteametlikult. Kuigi tundus, et see oli kaval käik, aga siiski järgnes sellele Hiinas kolmeaastane suhete külmumine. Presidendi käitumise tagajärg mõjutab Eesti suhteid ja majandust. Kui tahetakse kohtuda, peab see olema kooskõlastatud, » sõnab ta.
Üllatusi polnud
Bahovski sõnab, et debatil tema jaoks suuri üllatusi ei esinenud. «Peab ütlema, et presidendidebatte on olnud väga palju. Nad on ennast juba päris palju tühjaks rääkinud, et leida veel mingi nurk, see on peaaegu võimatu,» leiab ta.
Kasekamp kinnitab, et kõik kandidaadid jätsid soliidse mulje. «Epea kartma, et meil oleks piinlik, kui nad esindaksid Eesti riiki,» sõnab ta.