Presidendiks kandideeriv Siim Kallas tõdes, et kohtumised valijameestega on olnud kampaania parim osa. Mis puutub tema karjääri nõukogude ajal, on ta enda sõnul saanud vaid ühe pakkumise.
PÄEVAINTERVJUU Siim Kallas: sain nõukogude ajal vaid ühe pakkumise (16)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Inimesed, kes kohale tulevad on väga tõsised kohalikud arvamusliidrid ja nendega vestlemise formaat mulle väga istub.»
Kallase ringreisi viimane kohtumine valijameestega toimus Keila-Joa lossis piduliku vastuvõtu ja veini saatel. Kohaletulnud said ka Kallase autogrammiga autobiograafia. Vaata videot!
«Võimalus valijamehi siin vastu võtta on erakordne, muud kohad on olnud hästi tagasihoidlikud. Ei saa öelda, et väga uhke oleks kõik olnud,» märkis Kallas.
Presidendiks saamist peab loogiliseks sammuks
Kallas tunnistas, et tajub endale teiste poolt seatud ootust presidendiks kandideerida. «Tunnen, et kampaania jooksul on need ootused veelgi suurenenud.»
«Kui ma istuksin kõrval ja ei kandideeriks, siis sõbrad ütleksid, et vaata mis toimub – miks sina ei kandideerinud? Kui mõelda Eesti poliitikale, siis pole praktiliselt sündmust, milles ma poleks osalenud. On loogiline, et ma osalen vabariigi asjade kujundamises nii kaua, kui mul selleks võimalus on.»
End eluaegseks täitevvõimu meheks nimetav Kallas peab enda presidendiks saamist loogiliseks sammuks.
ENSV juhiks aastal 1988?
Ajaloolane Mati Graf toob oma raamatus «Kalevipoja tagasitulek» välja tõsiasja, et 1988. aastal, kui Karl Vaino asemele uut ENSV juhti otsiti, pakuti Moskva poolt teise seas välja ka Siim Kallase nimi.
«Pole kuulnudki niisugusest asjast,» üllatus Kallas, «keegi ei ole mulle midagi taolist rääkinud. Ma arvan, et see on mingi väljamõeldis, sest ma ei olnud nii suure kaliibriga tegija, kelle peale oleks siin võinud keegi loota.»
«Ma arvan, et see on fantaasia,» jätkas ta, «keegi on kusagil võib-olla öelnud, et niisugune ettepanek on liigelnud, aga ei.»
Kuigi Kallas on Grafi raamatuga tuttav ja seda lugenud, ei pannud ta seda seika tähele ning kinnitab, et temalt ei ole keegi kommentaari küsinud.
«Jumal tänatud, et see nii ei läinud, see on tõsi! Tean vaid ühte asja, mida mulle nõukogude aja lõpul pakuti – ühel hetkel tehti mulle ettepanek hakata hindade komitee esimeheks. Ehk tulla Bruno Sauli valitsusse ministriks ja sellest ma loobusin.»
Ida-Virumaaga leiab ühise keele
«Valijamehed olid samasugused – tõsised ja küsisid igasuguseid asju. Suhtumine oli positiivne,» tõdes Kallas Ida-Virumaa külastamise kohta. Mõne valijamehega sai räägitud ka vene keeles.
Eelkõige huvitab Kallase sõnul inimesi igal pool üldine majandusolukord ja välispoliitika.
«Mis saab edasi ja kus on see valgus tunneli lõpus?» Valguse süütamine tunneli lõpus sõltub tema sõnul inimestest endist ning kohtumistel ta suuri lubadusi jaganud ei ole.
Viienda kolonni jutu eest kutsuks vaibale
Konkurent Mart Helme juttu sõjalise väljaõppega viiendast kolonnist peab Kallas liialduseks. «Eks me kõik aeg-ajalt liialdame.»
Presidendina kutsuks Kallas riigikogu liikme sellise jutu eest vaibale: «Tõenäoliselt tuleks vestelda küll.»
Fänne leidub
Ringreisi jooksul on Kallas kohanud ka igipõliseid toetajaid, kes tulevad õlale patsutama ja poolehoidu avaldama.
«Muidugi neid on! Nii nad ütlevadki, et meis võite kindlad olla. Nad on minusse alati uskunud ja ma olengi sellest aru saanud, et on väga palju inimesi, kes seostavad Eestis hästi tehtud asju ja näevad, et minul on olnud nendes mingi roll. Selle võrra nad usaldavad mind, see on väga meeldiv osa.»
Oma vormi hindab Kallas valimiskogu eel heaks. «Olen elus. Kes seda oskab öelda, ei kurda väga.»
Teise vooru jõudmise suhtes jäi ta tagasihoidlikuks: «Seda ma ei tea. Olen pigem alati pessimistlike prognooside poolt. Olen valmis ka selleks, et ma ei pääse teise vooru.»
Postimees teeb 24. septembril Estonia kontserdisaali kogunevast valimiskogust otseülekanded algusega kell 11.55 ja 15.55.