Aegajalt kohtame arvamusi, et välismaal õppimine on justkui uus moesuund, mille poole püüeldakse, ilma seda enese jaoks sügavamalt lahti mõtestamata. Ma mõistan nende inimeste pahameelt, kelle arvates toimub sellisel moel noorte helgete peade väljavool Eestist, mis on meie ühiskonnale kahjulik. Aga kui see lahkumine pole mitte alaline, vaid hoopis ajutine, arutleb Ameerika Nõukogu haridusprogrammide koordinaator Greete Palksaar.
Ma mõtlen noore inimese peale, kes tahab minna maailma avastama, kuid kelle initsiatiiv surutakse maha juba eos. Kas see noor ikka oskab piisavalt hinnata meie riigi väärtusi ja näha realistlikult neid ühiskonna kitsaskohti, mis nõuaksid sekkumist? Minu arvates ei näe ta Eestit kuigi objektiivselt. Sageli kehtib ju reegel, et suudame olukorda hinnata hoopis paremini siis, kui näeme seda veidi kaugemalt ja teistes seostes.
Isiklikust kogemusest saan küll väita, et pärast õpinguid vahetusõpilasena aastatel 2004-2005, hakkasin meie koolisüsteemi tugevusi hindama hoopis rohkem. Ning see laienes kogu Eesti eluolule üldisemalt. Usun, et see aasta muutis mind, kui tavalist Lõuna-Eesti noort, palju iseseisvamaks ja enesekindlamaks ning just need omadused on aidanud mind nii erialatöös kui ka isiklikus elus.
Toona polnud vahetusaastaks välismaale õppima minek rahaliselt jõukohane ei minu perele ega ka paljudele teistele noortele, kes pidid unistuse täideviimiseks leidma endale sponsorid. Nagu see on nüüdki. Erinevus on vaid selles, et toona, üksteist aastat tagasi, oli neid noori, kes sponsoreid otsisid, vähem.
Nüüdseks on aga mitmekordselt suurenenud nende e-kirjade arv, kus küsitakse rahalist toetust ettevõtetelt. Võimalus saada vahetusaasta osalustasu kokku pelgalt sponsorite toel on muutunud aga palju väiksemaks. Seetõttu tundsin tohutut rõõmu, kui eelmisel aastal kuulsin, et ka Eestisse jõuab FLEX programm ehk Future Leaders Exchange, mis pakub Euroopa ja Aasia noortele võimaluse minna Ameerikasse vahetusõpilaseks tasuta.
USA valitsus tunneb vajadust pakkuda silmaringi avardavaid õppimisvõimalusi võimalikult paljudele noortele inimestele. Kuna ma ise olen sponsorite otsimise saaga läbinud, saan eriti hästi aru, kui teretulnud võimalus on meie noortele nüüd tekkinud.
Mina isiklikult leian, et sellised vahetusprogrammid on väga vajalikud. Nad arendavad rahvusvahelist suhtlust, pakkudes õpilastele võimaluse luua kauakestvaid piirideüleseid sõprussuhteid ning aidates paremini mõista erinevaid ühiskondi. Nii avarduvad tulevikus õpilaste väljavaated tööturul ning laienevad rahvusvahelised koostöövõimalused.
On oluline, et noored üle kogu maailma saaksid oma eakaaslaste päritoluriikidest teada võimalikult palju, sest teadmatus tekitab võõra ja tundmatu ees asjatut hirmu. Me kuuleme ja loeme uudiseid kaugetest maadest, kuid kas me tegelikult ka mõistame seda kõike, mida räägitakse? Tundmata teist kultuuri (nt ameeriklaste põhiväärtusi) võib olla keeruline mõista süvitsi nii uudiseid kui ka teisi ühiskonna ilminguid, mis jõuavad meieni igapäevaselt. Arvan, et kuna elasin ja töötasin Ameerika Ühendriikides ühe suve, mõistan nende probleeme nüüd paremini.
Programmi koordinaatorina saan iseloomustada meie õpilasi vaid positiivsete sõnadega. Kõik FLEX programmi kandideerivad õpilased väärivad tunnustust: vahetusprogrammidesse kandideerimine pole lihtne ning iga õpilane, kes eelmisel aastal kandideeris, oli silmapaistev ja motiveeritud.
Olen uhke Eesti noorte üle, kes on niivõrd aktiivsed ja edukad. Tänavu osutusid väljavalituteks kümme õpilast, kes asusid augustis õppima Ameerika Ühendriikides.
Tuleval aastal läheb Euroopast ja Aasiast programmiga FLEX Ameerika Ühendriikidesse õppima kokku umbes 900 õpilast. See arv on märkimisväärne ning ma usun südamest, et need noored saavad sealt väärt kogemuse, mida tulevikus teistega jagada.