Andrus Karnau: piima tõid, raha ei saanud

Andrus Karnau Foto: Pm

Põllumeeste meeleavaldus lõppes siis nii, et piima nad küll tõid, aga raha ei saanud. Neljapäeval otsustas valitsus eraldada põllumeeste kriisiabiks veel kolm miljonit eurot, aga see makstakse välja tuleva aasta algul.

Põllumeeste hädade põhjuseks on üleilmne ületootmine. Piima hind langeb, aga tootmisse on investeeringud tehtud. Seda näeb ka Eestis, kus piimakarja peade arv on kahe aastaga küll 12 000 võrra kahanenud, aga tootmine jäänud samale tasemele või isegi pisut kasvanud. Eesti põllumajandusettevõtted on teinud suured investeeringud uutesse tootmishoonetesse, vähema peade arvuga saab rohkem piima.

Põllumeeste meeleavaldusel Toompeale toodud 10 000 nimelist piimapudelit võib seega ka vähemalt osaliselt petukaubaks pidada. Eesti lehm on nelja aastaga hakanud viiendiku võrra rohkem lüpsma. Kuigi teisalt on selge, et kui piimakarjakasvatusel läheks hästi, oleksid karjad suuremad ja toodangki kopsakam. Tõsiasi on see, et piima hind on nelja aastaga 30 protsenti vähenenud.

Kui põlevkiviettevõtted kaks aastat tagasi reklaamtulpadel mässasid, saatis välikampaaniat ka tugev lobitöö, mis üksikasjalikult tööstusharu nõudmisi selgitas. Tolmuste kaevurite pildid olid töösturitele toeks kabinettide sügavuses toimunud koosolekuil. Põllumehed piima ega sõnnikut maha ei kallanud, ladusid piimapudelid sirgetes ridades Toompeale riigikogu ette ja pärast korjasid ilusasti kokku.

Valitsus võiks maksta siseriiklikku põllumajandustoetust, nn top up’i umbes 20 miljonit eurot aastas. See oleks lisaks kolmele ja juba aasta algul lubatud 4,5 miljonile ehk kokku 7,5 miljonile Eesti-poolsele kriisiabile. Sellele lisandub teist niisama palju Euroopa Liidu abi. Eesti valitsus paneb seega kriisiabi euroliidu lubatud suurimas mahus.

See kõik on väike raha võrreldes kõigile maaomanikele mõeldud euroliidu ühtse pindalatoetusega, aga siseriiklikud toetused on pigem suunatud karjakasvatajaile ja seega saaksid nad sellest rohkem abi. Kui põllumehed piimapudelite ja arusaamatu Poola puuhobusega Toompeal toimetasid, käis president Toomas Hendrik Ilves nendega vestlemas, aga peaminister Taavi Rõivas vuhises meeleavaldusest peatumata mööda. Maamehed pole mõjukad.

Mullu, kui 101 traktorit Toompeale toodi, oleks need võinud kaasa tuua hiigelummikuid. Küll siis oleks kõigil linnameestele, kes arvavad, et piim tuleb Rimist, meelde tulnud, et kusagil peab keegi vilja kasvatama ja sigu pidama. Aga traktorid vurasid veel enne õhtust tipptundi linnast minema. Käisid nii kiiresti ära, et neid ei pannud keegi õieti tähelegi. Arstid-õed korraldasid hetkega meeleavalduse, millega tuletasid meelde oma palganõudmisi. Meie põllumehed on ikka väga viisakad.

Eesti poliitikud on olnud vabaturumajanduse usku. Et kui piima hind ikka on madal ja karja enam pidada ei tasu, siis tulebki kari tapamajja saata või Poola müüa ning millegi muuga tegeleda. Riiklikest toetustest sõltuva põllumajanduse häda on aga selles, et vaba turg ei toimi enam ammu. Euroopa Liidu riigid toetavad oma põllumehi. Kui Eesti toetab vähem kui Läti või Leedu või Poola, siis tulemuseks ei ole vaba konkurentsi võidukäik, vaid meie põllumajanduse kängumine. Üks sektor majanduses teeb jälle vähikäiku, vähem kasvu, vähem elu maal. Kui põllumajanduses on kriis, siis mida väiksem on farm, seda kiiremini ta löögi alla satub. Kriis kiirendab põllumajanduse koondumist suurfirmadesse veelgi. Iga väiksem suletud põllumajandusettevõte tähendab aga elukolde kadumist maal. Nii et põllutoetustel on üsna mitu mõõdet.