Kuidas käituksid viis presidendikandidaati pingeolukorras, kus neil tuleb lühikese ajaga langetada õigeid välis- ja julgeolekupoliitilisi otsuseid? Postimees pani kõik asjaosalised omanäolises otsedebatis proovile.
Postimehe erisaade: panime presidendiks pürgijad lõpusirgel proovile (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kandidaadid Siim Kallas, Marina Kaljurand, Mailis Reps, Allar Jõks ja Mart Helme esinevad Postimehe avatud klubiõhtul – Postimehe trehvunksil. Väitlusele saavad kõik kaasa elada Postimehe veebiportaalis alates kella 18.15.
Kandidaatide ettastet kommenteerivad eksperdid Erkki Bahovski ja Andres Kasekamp.
Väitluse korraldaja, Postimehe arvamustoimetaja Marti Aavik ütles, et fookus on sihilikult seatud välis- ja julgeolekupoliitikale. Kõigis seni toimunud presidendidebattides on selle valdkonna teemadest pelgalt üle joostud ning Eesti suutlikkus välismaailmas rolli mängida on teenimatult jäänud piisava tähelepanuta.
«Põhiseaduses on Eesti esindamine presidendi ülesandena ära märgitud esimesena,» arutles Aavik. «Võib vaielda, kas see tähendab ka tähtsust, aga selge on see, et osavast esindajast võib olla palju kasu, keskpärane ei tee kahju, aga päris saamatu naeruvääristab Eestit.»
Debati teravik keskendubki sellele, mida tulevane president oma võimaluste piires teeks – kuidas kasutaks ära oma oskusi ja võimalusi Eestile maailmas kasu tuua. «Jah, presidendi võim ja võimalused on piiratud, aga mitte olematud,» ütleb väitluse teine moderaator, Postimehe välistoimetuse juhataja Evelyn Kaldoja.
Neile küsimustele vastuste saamiseks toimub debatt uue, omanäolise formaadi järgi. Esimeses osas tuleb kandidaatidel lühiküsimuste-vastuste voorus oma seisukohad selgelt ja lühidalt esitada. Igaks vastuseks on aega minut. Seejärel kandidaadid väitlevad omavahel.
Teises osas avavad kandidaadid neile loositud ümbrikud väljamõeldud stsenaariumitega ning peavad kirjeldama, kuidas nad riigipeana kirjeldatud olukorras kastanid tulest välja tooksid.
«Kuidas tulevane president tegutsema hakkab, et Eestile maailmas liiga ei tehtaks ja et meie võimalused avarduksid?» küsis Kaldoja.
Aaviku sõnul annab väitlus vaatajale olulisi vihjeid. «Ma loodan, et see näitab nende reaktsioonikiirust ja oskust välja pakkuda konkreetses olukorras strateegiline plaan, mismoodi just president Eesti eest seista saab. See on viis tegelike olude matkimiseks, sest ajalugu ei anna alati mõtlemisaega tundide, päevade ja nädalate kaupa,» seletas ta.