Täna olid Postimehe otsestuudios haridus- ja teadusminister Maris Lauri ja Praxise haridusanalüütik Hanna-Stella Haaristo. Värskest OECD haridusraportist selgub, et ehkki Eestis on keskmisest enam kõrgharituid, jääb haridusest saadud palgalisa Euroopa keskmisest väiksemaks.
PÄEVAINTERVJUU Minister hariduslikust palgavahest: see ei ole teema number üks (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praxise haridusanalüütiku Hanna-Stella Haaristo sõnul vajadus kõrgharidusega inimeste järele aina suureneb. «Ei saaks öelda, et kõrghariduse prioriteet ei oleks suur.»
«Hetkel ei ole see teema number üks. See on oluliselt laiem eesmärk. See on aeglane protsess - tuleb inimeste mõttemaailma muuta,» selgitas haridus- ja teadusminister Maris Lauri päevaintervjuus.
Lauri tõi välja ka probleemi, et meie tööandjad ei paku inimestele võimalust ennast tõestada. «Me natuke alahindame on töötajaid,» tõdes ta. Haridusministri sõnul on see ka koht, kus riik saaks aidata ettevõtetel neid kitsaskohti ületada.
Lauri sõnul ei saa kõrgharitud inimeste ületootmise probleem olla ainult riigi küsimus, tuleb teha kutsenõustamist. Olulisel kohal on ka hariduse kvaliteedi tagamine. «Ei tasu unustada, et kõrghariduseni võib jõuda läbi kutseõppe,» lisas ta. Samuti ei tohi Lauri sõnul sundida noori kõrgkooli minema.
«Kindlasti ei taha, et jääks kõlama, et kõrgharidus ei anna midagi juurde,» tõdes Haaristo. «Haridus ei saa olla ainult see, mida inimene ise tahab.» Samas nentis ta, et hetkel on raske kutsehariduse kasuks argumente tuua, kuna see ei anna olulist palgaeelist.
Lauri tundis aga headmeelt selle üle, et väga paljud varem kõrghariduse omandanud inimesed on nüüd oamandanud kutsehariduse. «Nad tahavad eriala vahetada või ei ole nende kõrgharidus enam muutunud olukorras vajalik.»
Värske OECD haridusraport «Education at a Glance» toob välja paradoksi, et ehkki Eestis on keskmisest enam kõrgharituid, jääb haridusest saadud palgalisa Euroopa keskmisest väiksemaks. Kui Euroopas tähendab kõrgharidus keskmiselt 52 protsenti kõrgemat palka, siis Eestis jääb sama eelis alla kolmandiku.
Vaata videot!