Tõnis Oja: viinaturismi uskumatud arvud

Tõnis Oja Foto: TOOMAS TATAR/PM/SCANPIX BALTICS

See suvi tuli meile teisiti. Ühtäkki hakkasid alkoholi- ja kütuste jaemüüjad muretsema riigile laekuvate maksude pärast.

Eks me kõik peaks olema oma riigi patrioodid ning muretsema selle pärast, et maksud laekuksid ja et Eestis oleks parem elada. Ettevõtted, eriti nn küpsed ettevõtted, nagu näiteks Olerex, Liviko ja A. Le Coq kindlasti on, võivad näiteks riigi maksutulu suurendada erakorraliste dividendide näol, millelt saaksid siis maksta tulumaksu. Mäletatavasti toimis niimoodi Swedbank, kes maksis eelmisel aastal erakorralistelt dividendidelt tulumaksu tervelt 100 miljonit eurot.

Arvan, et naiivseid inimesi, kes usuvad, et alkoholi- ja kütusemüüjaid tõemeeli muretsevad riigile laekumata jäänud summade pärast, on väga vähe. Tegelikult muretsevad ettevõtted müügi vähenemise pärast, sest kütuste ja alkoholi aktsiisi tõusu tõttu on need kaubagrupid Lätis odavamad ja paljud inimesed ostavad alkoholi Valga asemel Valkast.

Ülemöödunud nädalal avalikustasid kolme alkoholitootmise ja müügiga seotud organisatsioonid nende koostatud küsimustiku järgi tehtud küsitluse tulemused, mis on nii drastilised, et minu arvates päris adekvaatsed siiski olla ei saa.

Uuringu järgi on 23 protsenti eestimaalastest käinud sel aastal Läti piiripoodides alkoholi ostmas. Küsitlus hõlmas elanikke, kelle vanus oli 18–64. Statistikaameti andmetel on Eestis selles vanusevahemikus elanikke kokku 800 000. Arvutus näitab, et kui uuring oleks adekvaatne, tähendaks see, et selliseid elanikke, kes on Lätis alkoholi ostmas käinud, on 184 000. See on pea pool Tallinna elanikest või suuruselt kolme järgmise linna, Tartu, Narva, ja Pärnu elanikkond kokku (imikutest eakaimateni).

Kui suured on aga need piirilinnad, kus eestlastest alkoholiostjate hordid käivad? Kolmest piiripunktist suurim on 5500 elanikuga Valka, Ruhjas on 3000 ja Ainažis 835 elanikku. Kui küsitluse tulemused vastaksid tõele, tähendaks see, et alates veebruarist käis nendes kolmes linnas alkoholi ostmas üle 1000 eestlase päevas.

Tunnistan, et ma ise pole tänavu (tegelikult juba aastaid) ühtegi neist kolmest nimetatud linnast sattunud ega oska öelda, milline sealne linnapilt praegu välja näeb, kui ühes linnas käib iga päev selline arv inimesi, mis võrdub kümnendikuga kogu linna elanikkonnast.

Aga ma kujutan väga hästi ette, milline olukord valitseb Tallinna südalinnas suvekuudel, kui siia saabub mitu ristluslaeva päevas.

Tallinna turismiameti andmetel käis meie pealinnas ajavahemikus veebruarist juulini 2,3 miljonit välisturisti ehk 13 000 külastajat päevas. See tähendab, et ühe linnaelaniku kohta käib Tallinnas üle kolme korra vähem turiste kui Valkas, Ruhjas ja Ainažis Eesti viinaturiste.