Eesti allilmaliidri Nikolai Tarankovi tapmispaik. FOTO: Jaanus Lensment

Kuritegelik maailm on kogu aeg meie kõrval, kuid seda peab oskama märgata. See ei paista välja enne, kui see piltlikult öeldes inimestele näkku surutakse. Nii nagu juhtus nüüd «ristiisa» Nikolai Tarankovi mõrvaga.

Tarankov, kellest meedias loodi vaat et kangelaskuju, oli allilma sümbol kolm aastakümmet. See maailm on paralleelreaalsus, kus Eesti riigi seadused ei kehti. Kokkulepete, inimeste ärakasutamiste ja jõupositsioonide mängumaa.

Kuritegelik kaitse ehk katus võib paista kõikvõimas, kuid on üks kraad kangem kaitse – see on politsei katus. Seda möönavad ka pätid. Kui sekkub politsei, siis kuritegelik maailm üldjuhul taandub. Eesmärk on edasi tegutseda. Konflikt võimudega tähendaks surmaotsust. Allilm on nagu varjuteater. Kolmapäeval tapeti selle senine direktor, kelle oskus olla tähelepandamatu tõi talle võrdluse lillepotiga. Milline on uus Carabas Barabas?