FOTO: ÕL

Õpetajate Leht 16.09.2016

Õpetajad, kes õpetavad mitut ainet

See on väikese kooli eripära, et tuleb anda mitut ainet ja olla mitmekülgne. Ainekavade kirjutamine nõuab aega, aga muidu on see hea energiasüst – õpetajal ei hakka kunagi igav ja ta ei vanane.

Demokraatia koolides ehk Vabadus ise õppida

Helin Haga ja Katrin Saage kirjutavad, milline oleks demokraatlik koolielu, kus õpilased valiksid kõik ise.

Valetamise kuldaeg

„Teaduse hääl kõlab avalikes debattides aina tasemini, sest ekspertteadmine segab mugavat võimu teostamist ning seda pole suurte vähem haritud valijarühmade kosimiseks vähimalgi määral vaja,” kirjutab Kaarel Tarand.

Mis takistab andekate kiiret tipputõusu?

TÜ teaduskooli teaduse populariseerimise peaspetsialist Marek Järvik intervjueerib nelja noort, kes olümpiaadidel edukad olnud. Eesti kool ei keskendu andekatele, kodutöid antakse nii palju, et andekatel pole aega oma lemmikainesse süveneda, Paljud õpetajad ei tunne andekaid õpilasi lihtsalt ära – need on peamised põhjused, miks andekad lapsed tippu ei tõuse.

Kiirlugemine – müüt või tegelikkus?

TÜ emeriitprofessor Jaan Mikk kirjutab, et kiirlugemine on rohkem kui silmade ülelibistamine tekstist – see on teksti sisu kiire mõistmine. Vaid vähesed on iseseisvalt avastanud, kuidas lugeda kiiresti.

Väikeklass on mõne õpilase jaoks parim võimalus

Ristiku põhikoolis, kus õpivad psüühikahäirete ja käitumisraskustega lapsed, on sel aastal 21 väikeklassi „Tihti on vanematel raske leppida, et nad peavad lapse siia kooli panema. Laps pannakse tavakooli lootuses, et tal hakkab seal hästi minema. Alles siis, kui probleemid lähevad suuremaks ja psüühikahäiretele lisanduvad õpi- ja käitumisraskused, pöördub pere uuesti meie poole,” räägib kooli HEV-koordinaator Ruuda Lind. Esimesed väikeklassid moodustati Eestis 2010/2011. õppeaastal ning sealtpeale on nende arv kiiresti kasvanud.

Õpime lugema sõrmkõnet kasutades

Kui lapsele jäävad tähed väga raskesti meelde, siis võib abi olla kuulmispuudega inimestele mõeldud sõrmtähestiku kasutamisest, kirjutab Tartu Hiie kooli surdologopeed Katrin Pentšuk. Ta on ühe normaalse kuulmisega lapse sõrmtähestiku abil lugema õpetanud ja teab teisi lapsi, kellel on lugema õppimisel sõrmkõnest abi olnud. Mõnes lasteaias on kogu rühm sõrmtähestiku selgeks õppinud.

Õpetaja võiks õpetamise kõrval olla ka väikeettevõtja

Kuidas on kool tulnud toime õpilaste ettevõtlikkuse arendamisega ja mida teha senisest paremini? Vastuseid otsivad ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe arendamise programmi juhtkomitee liikmed, teenusmajanduse koja tegevjuht Evelyn Sepp ja tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar.

Suhtlemise vajalikkust tuleb aeg-ajalt meelde tuletada

Musta Kasti näitlejal Silver Kaljulal on noorteetendusi mängides juhtunud, et publiku seas istuva kuraasika teismelise ees tuleb end laval natuke kehtestada. Pärast etendust on noored aga tulnud temaga vestlema teemadel, mida nad laval nägid, ning asjadest, mida nad ei ole varem välja rääkinud.

Joosep Norma – mees nagu orkester

Joosep Norma oli lõpetamas Tartu ülikooli informaatika eriala ja silmapiiril paistis tulus programmeerijaamet, kui talle hakkas tunduma, et tema tulevases elus võiks olla ka loomingulisust ja ootamatusi.

MuIS kui õppevahend

Eesti muuseumide infosüsteem avab juurdepääsu 59 muuseumi kogudele. Praeguseks on leitavad andmed ligi kolme miljoni objekti kohta, ligi miljonile neist on lisatud vähemalt üks kujutis.

Maagia eest tuleb maksta

Nõiaprotsessid ilmusid Euroopasse koos ikalduste, taudide ja külmema aja saabumisega: need tulid 14. sajandi keskel, aga hoogustusid 15. sajandil. Kirjanik Aarne Rubeni sõnul on nõiaprotsessid on uusaegne vihakampaania, milles kuradit ja põrgujõudusid kasutati inimeses peituva viha indikaatori ja testivahendina.