Postimehe otsestuudios oli täna uus välisminister Jürgen Ligi, kes asus ametit täitma pärast Marina Kaljuranna otsust kandideerida presidendiks. Varasemalt juba kolme ministriametit pidanud Ligi selgitab, mida ja kuidas uues ametis tegema hakkab.
PÄEVAINTERVJUU Jürgen Ligi: pean oma diplomaatilisi võimeid tõestama (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neljas ministriamet
Ligi nentis, et on kurb senist ametit niimoodi hüljata, aga «Ma pole ühtegi ministriametit ise tahtnud või sellest unistatud, pakkumised on tulnud täiesti ootamatult ja kellegi poolt maha pandud portfellidele, mida kas keegi pole nõus võtma või on alternatiivid palju kehvemad.»
Mida ütleb Ligi neile, kes tema diplomaatilistes võimetes kahtlevad?
«Kuna siin on minu diplomaatiliste võimete kohta vahel nalja visatud, siis sisemine protest on üleval ja pean tõestama, et mul ei ole neid probleeme, mida arvatakse,» sõnas ta.
Ligi arvas ka, et Soomes kirjutatud artiklit, mille pealkirjas teda roppsuuna esitleti, ei olnud ta kuidagi ära teeninud.
«Ma arvan, et selline jäätmetes sorimine võiks jääda kellelegi teisele. Ajakirjanikud sorivad asjades, mis on kaotanud oma tarvitamiskuupeva, funktsiooni, vormi ja sisu,» sõnas ta. Ligi leidis, et esile toodud tsitaadid olid kontekstist välja rebitud ja ta võiks neist igaühe puhul selgitada, mis tegelikult juhtus.
Selgetest sõnumitest
«Diplomaatiast välisministeeriumis puudu pole, on aegajalt aga sõnumi selgusest ja seda iga diplomaat tunnistab,» leiab Ligi. «Ma olen ka teistes ministriametites pidanud sõnumi selgust tähtsaks seda on märganud ka kolleegid.»
Ligi leiab, et sõnumi selgust on vaja kõigis teemades. «Ma ei räägi siin äärmuslikust seisukohast, aga suhted Venemaaga ja julgeolekuküsimused on ikkagi see, kus instinktid petavad ja kogemus puudub.»
Balti riikide kunst, mida Eestis on kõige paremini vallatud, on mitte vinti üle keerata, aga öelda õigel ajal, kuidas asjad on.
Pagulaste küsimusest
Ligi leiab, et seda tuleb meeles pidada kindlasti ka pagulastest rääkides. «Leian, et sel teemal jäi meie sõnum hiljaks. Me võtsime poliitiliselt ja diplomaatiliselt üle retoorika, mis ilmselgelt ei töötanud. Alahinnati probleemi tõsidust, riikide õigust suveräänsusele ja globaalprobleeme.» Ligi sõnul alahinnati protsessi ja võimendati seda ümmarguste sõnumitega. «Mina igatahes vaidlesin algusest peale,» sõnas ta. «Ma rahandusminina sekkusin, ei sekkunud ebaviiskalt, aga teravalt.»
Milline on välisminister Ligi eelmiste ametikaaslastega võrreldes?
«Kaljurand ja Paet on väga erinevate iseloomudega ja neil on väga erinev kogemus. Ma olen olnud poliitikas sees väga tihedalt kauem kui ükski teine välisminister,» sõnas Ligi.
Kuidas kommenteerib Ligi Kaljuranna avaldusi pärast Türgi visiiti?
Kaljuranna avalduse kuulamise järel leidis Ligi, et sedasorti ümmargused laused lihtsalt hajutavad ta tähelepanu. «Sedasorti ümmargused asjad viivad mu tähelepanu mujale, ma ei viitsi kuulata,» sõnas ta. Türgi kohta rõhutas Ligi aga, et riik on NATO liitlane ja me ei taha, et ta muutuks antidemokraatiate liitlaseks mistap ei tohi me teda kaotada. Oluline on, et peaks sõjapõgenikke puudutav leping Türgiga ja säiliksid sõjalised liitlassuhted, samuti tuleb hukka mõista sõjaväeline riigipööre. Liitlaste jaoks on suhted Türgiga praegu muidugi äärmiselt keerulised, tunnistas ta.
Kas pagulasi puudutav retoorika muutub?
«Ma arvan, et muutub ja muutused on alanud,» sõnas Ligi. «Ma olen väga palju ära lõiganud arvamusavaldusi mis on naiivsed.» Ligi sõnul kardetakse, et kõlatakse äärmuslaste moodi, ehkki seda ei olda.
Ta kinnitas, et meil on protsess kontrolli all – põgenikud ei tule meile noorte meeste jõukudena, me võtame peresid. Ligi pidas julgustavaks seda, et ka külalislahked ja poliitkorrektsed riigid nagu Taani on hakanud võtma samme olukorra ohjeldamiseks. «See julgustab peavoolu. Peavool muutub realistlikumaks ja teadvustab rohkem ohte,» rääkis ta.