Neurootiline tõmblemine parima presidendi otsingul tuletab mulle meelde stseeni Ameerika dokfilmist «Pime armastus». Kaks vaegnägijat leidsid kombates oma ainukordse võimaluse ja abiellusid.
Tellijale
Mark Soosaar: armastus on pime? Kas ikka on?
/nginx/o/2017/02/21/6362579t1h2d39.jpg)
14. september 2016, 23:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Naine käis edasi abitööl raamatukogus ja mees, too pärispime, jäi koju. Pidev ootamine ja tegevusetus tegid mehe aga armukadedaks, sest aju genereeris üha uusi kombinatsioone, süüdimatuid kahtlustusi. Lõpuks kasvas pinge nii kõrgele, et naine asutas kohvreid pakkima.