/nginx/o/2017/11/16/7316535t1hfd34.jpg)
/nginx/o/2016/09/12/5825587t1h288e.jpg)
Isamaa ja Res Publica Liidu aseesimees, endine regionaalminister Siim Kiisler nimetab Reformierakonna presidendikandidaadi Siim Kallase Postimehes välja käidud kinnisvara- ja tehingumaksu ettepanekuid üllatavaks ning soovitab tal tõsiselt kaaluda, kuidas sellised sammud mõjutaksid inimeste igapäevaelu.
Siim Kallase tänane artikkel üllatas ettepanekutega kohalike maksude valdkonnas. Ettepanekuid oli kaks – kinnisvaramaks ja tehingumaks. Üleminek maamaksult kinnisvaramaksule tähendaks seda, et kui inimene maksab tühja maatüki pealt üht kindlat iga-aastast maksu, siis pärast sellele maatükile maja ehitamist maksaks ta sama koha eest palju rohkem. Ehk siis – mida rohkem ta ise oma maatükki väärtuslikumaks muudab, seda rohkem ta selle eest maksma peab. Igal juhul on kinnisvaramaksu idee arusaadav valik. Iseasi, kas me tahame sellist valikut Eestisse.
Mis aga selle juures hämmastas, oli Kallase väide, justkui võiks selline maks olla tõhus regionaalpoliitika vahend. Sellist maksu rakendades saaksid rikkamad omavalitsused veelgi rikkamaks ja erinevused omavalitsuste tuludes kasvaksid. Osa keskmise sissetulekuga peresid oleks sunnitud näiteks Tallinnasse kodu rajamise asemel asuma elama kuhugi odavamasse piirkonda, näiteks Kose valda. Selle pere liikmete igapäevase pendelrände vahemaad pikeneksid ja kulutused transpordile kasvaksid. Kokkuvõttes oleks see ühiskonnale täiendav koormus, inimeste toimetamise regioon jääks aga suuremas pildis samaks, regionaalpoliitilist kasu ei paista kusagilt.
Tehingumaksu kehtestamise ettepanek on veelgi üllatavam. Kallas pakub näiteks välja, et koduvallas suvel toimuval laadal kukuks igalt tehingult mõni sent ka kohalikku eelarvesse. Ehk siis iga kord, kui keegi hakkaja külaelanik müüb laadal võileiva või omaküpsetatud piruka, korjaks omavalitsus selle pealt tehingumaksu. Ei ole lootustki, et selline maksukorjamine saaks kuidagi tõhus olla ja ära tasuda, rääkimata kogu jamast, mis sellega inimestele kaasneks.
Kokkuvõtteks – on arusaadav, et just praegu nuputab presidendikandidaat põnevaid ideid, kuidas vallavolikogudele meeldida. Kuid selle juures tuleb säilitada vastutustunne ja tõsiselt kaaluda, kuidas sellised sammud mõjutaksid inimeste igapäevast elu.