Postimehe otsestuudios oli täna Marina Kaljurand, kes alles reedel loobus välisministri kohast ning otsustas Reformierakonna juhatust eirates kandideerida presidendiks.
PÄEVAINTERVJUU Marina Kaljurand: pole mõtet tagasi vaadata (19)
«Pole mõtet enam tagasi vaadata. Otsus on tehtud,» kommenteeris Kaljurand Reformierakonnas toimuvat segadust.
Reformierakonnas aset leidnud üksteise ähvardamisest ja Taavi Rõivase valitsuse püsimise kommenteerimisest Kaljurand distantseeris end ning sõnas, et ärevate aegade ja segaduse kohta tuleks küsida peaminister Rõivaselt. Tema ise keskendub hetkel vaid presidendiks kandideerimisele.
«Keit Pentus-Rosimannus oli see, kes kaks aastat tagasi minu nime presidendiks kandideerimisega seoses välja tõi, see oli mulle üllatus,» selgitas Kaljurand oma suhteid perekond Rosimannusega, «enne seda olime suhelnud, kui Keit oli välisministri nõunik Ojulandi alluvuses. Tunnen teda sellest ajast ja oleme hakanud rohkem suhtlema, kui ma sain välisministriks.»
Muid seoseid Kaljurand Reformierakonna «poliittehnoloogidega» ei tunnistanud ning väitis, et igasuguste süüdistuste otsimine on alusetu.
EKRE nõuab siseministeeriumilt Kaljuranna kodakondsuse tõestamist
«Nad võiksidki seda teha. Ma olen pool aastat vastanud nende küsimusele, kas ma olen sünnijärgne kodanik, siseministeerium on seda kinnitanud. Mul ei ole probleemi sellega, kui erakond tahab näha neid üksikuid dokumente. Ma olen palunud, et siseministeerium annaks välja kõik asjassepuutuvad dokumendid,» sõnas ta. Kaljurand lisas, et talle on arusaamatu, kuidas ei usalda riigikogu liikmed siseministeeriumit, mis on seda juba kinnitanud.
Spekulatsioonid konkurentide seas ja meedias on Kaljuranna sõnul mõistetavad, kuna ta saab aru, et tema vastu tuntakse avalikku huvi.
«Kas see solvab? Ei solva. Aga jah, mind paneb imestama, et ajakirjanikud küsivad selliseid kümnenda järgulisi küsimusi selle asemel, et küsida mu presidendiks kandideerimisega seonduvat,» lisas ta.
Siim Kallasega suhelnud ei ole
Kaljurand kinnitas, et alates reedest, kui ta oma kandideerimisest teatas, ei ole ta Siim Kallasega suhelnud. Reformierakonnas toimuvat Kaljurand siiski jälgib ning sidemed ei ole kadunud, kuid hinnanguid ja arvamusi nende suunal ta jagada ei soovi.
Toetus ka EKRE seas
«Ma ei tea, kui suur täpselt minu toetus EKRE seas on, kuid ma tean ühte inimest, kes andis allkirja minu kandidatuuri ülesseadmiseks ja selle üle on mul väga hea meel. See näitab, et toetajaskond on tõepoolest lai,» märkis Kaljurand.
Oma toetuse taga näeb Kaljurand enda figureerimist avalikkuse ees aasta vältel ning inimestel on võimalik olnud kuulda, mida ja kuidas ta räägib ning kuidas inimestesse suhtub.
Establishment’iga end ei vastanda
Poliitilise establishmendi vastase kandidaadina Kaljurand end siiski ei näe: «Ma ei taha olla mitte millegi vastane. Ma tahan olla kandidaat, kes on millegi poolt. Mina olen selle poolt, et me kuulaksime üksteist rohkem ja lõpetaksime vastandamise.»
Olulise teemana lubas Kaljurand presidendiks saades tegeleda ka naiste rolliga meie ühiskonnas: «Kindlasti pööraksin tähelepanu võrdõiguslikkusele, palgalõhele. Meil on täna Euroopa suurim palgalõhe ning ma ei oska kohe vastata, kuidas seda vähendada, ent usaldaksin neid inimesi, kes on selle teema tõstatanud.»
Valimiskoguni jäänud pooleteise nädala eel kinnitas Kaljurand, et tunneb end hästi ja enesekindlalt: «Jah, ma tunnen end enesekindlana, mul on eesmärk ja ma töötan selle eesmärgi nimel.»
Valijameeste kogu koguneb presidendi valima 24. septembril Estonia kontserdisaalis.
Postimees teeb valimiste esimesest ja teisest voorust otseülekanded koos vahetute kommentaaridega saalisviibijatelt.