Juhtkiri: mis imevägi pensionifonde ergutas?

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Illustratiivne foto.
Illustratiivne foto. Foto: SCANPIX

Kui keegi on teile hiljaaegu, silmad peas põlemas, rääkinud pensionifondide headusest ja tuleviku ilust, sai see sündida kas kaubanduskeskuse fuajees või hullumajas. Vaguramate inimeste sünnipäevalauas on püütud seda vihakõnesid ergutavat teemat vältida.

Teise samba pensionifondidest, nende pidajate liiga kõrgetest teenustasudest ja samas nukraks tegevalt väikesest tootlusest on nõrkemiseni räägitud ja kirjutatud. On pakutud nii- ja naasuguseid ettepanekuid, kuidas riigi seatud reegleid muuta, et pensionikogujal oleks sellest rohkem rõõmu kui pangal.

Paistab aga piisavat sellest, et suurpankadele antakse aimu, et turukonkurentsi «nähtamatu käsi» on isegi pensionifondide jaoks olemas ja nad hakkavadki ennast liigutama. Uut tüüpi pensionifondi kavandav ühistu Tuleva pole oma küsimusega «Kuidas koguda pensioni endale, mitte pangale?» saanud veel kokku isegi soovitud hulka asutajaid, aga juba nad mõjutavadki turgu. Juba panebki see, veel päriselt sündimata «nähtamatu käsi», töötama pensionifonde eesmärgi nimel, mida nad senini ei kavatsenud. Tavalised pensionikogujad, kes seni vaid käsi laiutasid, võivad neid nüüd plaksutada.

Tuleb välja, et ka suurtel pensionifondidel on siiski võimalik elada ja tegutseda oluliselt väiksemate teenustasudega kui seni. Ja tuleb välja, et Tuleva pakutud pensioniraha investeerimise mudel tundub neilegi piisavalt tore, et seda järele proovida. Valikuid on rohkem ja need erinevad üksteisest rohkem kui seni. Pankade all tegutsevate fondide uuendusi on jõutud ka juba nimetada hinnasõjaks. Las nad siis sõdivad omavahel selles, kes suudab tegutseda madalama hinnaga – tarbija rõõmuks.

Samasugust uuendusi tõukavat kätt ootab ka pensionisambast väljamaksete tegemine. Riburada hakkavad pensioniikka jõudma need, kes on aastate jooksul teise pensionisambasse sissemakseid teinud. Me alles hakkame nägema ja kuulma lugusid nende inimeste pahameelest, kes avastavad, mida väljamaksete kord nende jaoks praktikas – iga kuu pangaarvele jõudvate sambaeurodena – tähendab. Reklaamides lubati muretut vanaduspõlve palmi all, ent tegelikkus päris niisugune ei paista. Inimesi ajab kahtlemata vihale, kui nad näevad, et nende kogutud piskule oleks justkui igal asjamehel rohkem õigust kui neil endil.

Lahedam lahendus peaks selleski asjas tulema nupukatelt ja algatusvõimelistelt, kes suudavad välja mõelda, kuidas teha väljamakseid arukamalt ja säästlikumalt, kui kavandavad oma suuruses kohmakad kindlustusseltsid.

«Eks me oleme juba aastaid mõelnud erinevaid tooteid, aga pank on suur, inimesed mõtlevad, protsessid kestavad.» See tänases uudisloos tsiteeritud pankuri lause võikski olla kutseks turule nende jaoks, kellel mõtlemine ja muud protsessid käivad tiba kiiremini. Lehvitage neile aastaid kestvate protsessidega institutsioonidele «nähtamatu käega» tulevikust ja võib-olla hakkavad nemadki liigutama.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles