Ülikooli taimehaiguste katsejaam on selgitanud Võrumaal olnud hiljutise raske seenemürgituse põhjusi. Verioral tarvitas hra Paroni perekond toiduks seeni, mille tagajärjel kõik kolm perekonnaliiget raskesti haigestusid, nendest kaks surid Võru haiglas, kuna Paron ise pikkamisi paranes.
Postimees 1934. aastal: Võrumaa mürkseen haruldaselt mürgine
Taimehaiguste katsejaama poolt käis mürgitust selgitamas seente eritundja N. Vittkovski. Tänuväärt kaasabi mürgituse selgitamisel on ka osutanud kirjanik K. E. Sööt. On tehtud kindlaks, et mürgituse põhjuseks on olnud valge kärbseseen (Amanita verna), milline on üks kõige mürgisemaid meie seenestikus.
Verioralt kaasa toodud seentega korraldati ka katseid ülikooli loomaarstiteaduskonnas patoloogilise anatoomia kabineti juhataja dr. V. Ridala poolt. 10 g hakitud keetmata seene sissesöötmine põhjustas katsejänese surma 4 tunni jooksul; 5 g tekitas raskeid haigusenähtusi, mis aga ei lõppenud surmaga.
Inimese juures ilmnevad selle seene söömise korral mürgituse tunnused (seesmised valud ja oksendamine) enamasti 10-12 tunni pärast. Võrumaal ei paista valge kärbseseen mitte haruldus olevat ning oletatavasti on olnud sama seen juba varemategi surmaga lõppenud mürgituste põhjus. Ka Tartu ümbruses on leitud hiljuti hra N. Vittkovski poolt Ilmatsalu metsast sama seent, olgugi et ta Tartu ümbruses harvem esineb.
Seepärast ärgu tarvitatagu seeni, mida korjaja kindlasti ei tunne. Seenemürgituse korral pööratagu aga kiiresti arsti poole.
13.09.1934