Egiptlased lahendavad (või suurendavad) praegu oma sisemaiseid probleeme. Tõsi, selle vastasseisu tulemustel võib olla mitmesuguseid järelmeid Egiptuse, piirkonna ja maailma poliitika jaoks, aga Eesti esmane huvi on see, et meie kodanikud ei langeks sealsete sündmuste ohvriks.
Eile õhtul teada olnu põhjal võime öelda, et Egiptuses on pisut alla tuhande Eesti kodaniku. Neist umbes 900 on turistid ja 50 alalised elanikud. Eesti välisministeerium on andnud selge soovituse võimalusel riigist lahkuda.
Inimeste abistamiseks ja info kogumiseks on Sharm el-Sheikhi ja Hurghadasse lähetatud Eesti konsulid. Laupäeva ja pühapäeva jooksul toimetatakse Eesti elanikud vastavalt välisministeeriumi ja turismifirmade kokkulepetele Egiptusest koju.
Siiski on Eestis üks turismifirma, kes väidab, et umbes 50 nende klienti soovib Egiptuse kuurortidesse lennata ning pole reiside ärajätmisega nõus. Selline tegevus ei ole mõistlik ei reisijate ega turismifirma poolt.
Milliseks olukord Egiptuses, sealhulgas kuurortides, lähiajal kujuneb, ei oska keegi täpselt ennustada. Kes kellele ja kui palju reisiraha tagasi maksma peab, on võimalik arutada ja vaielda ka turvaliselt kodus olles.
Pigem kaotada veidi raha kui sattuda võõramaalasena ennustamatute sündmuste keskele. Tuleb arvestada, et otsese ohu tekkides on transporditeed üle koormatud ning lahkumine takistatud.
Teiseks, ehkki te seda tavaturistina Egiptust külastades märgata ei pruugi, tegeleb normaalses olukorras kuurortide ja turistide liikumisteede ohutuse tagamisega tohutul hulgal inimesi. See on terve turvasüsteem, mis võib eriolukorras rivist välja langeda.
Rahutuste ajal leiavad tegutsemisvõimaluse mitmesuguste huvidega inimesed. Välistatud pole tavakuritegevuse ja rüüstamiste suurenemine ega terrorism.
Pealegi on suurlinnades aset leidnud juhtumeid, kus vägivald on olnud otseselt sihitud välismaalaste vastu.
Kahjuks ei suuda keegi praegu kindlalt öelda, mis Egiptuses juhtuma hakkab. Palju sõltub sellest, kas ja kuidas president Mubarak ametist lahkub. Nagu näha, ei rahulda protestijaid tema lubadus loobuda võimust septembris.
On põhjust küsida, kas olukord rahuneks, kui Mubarak eemalduks võimust, jättes riigi ohjad mõne oma ustava järglase kätte. Poliitika sisu mõttes tundmatu suurus on nii opositsioon kui ka sõjavägi.
Järgnevate sündmuste mõjud võivad olla laialdased. Kimbatuses pole üksnes ühe käega demokraatiat ja teise käega stabiilsust sooviv lääs, vaid ka erineva taustaga režiimid ning ühiskonnad moslemimaades ja Aafrikas.