Donald Trump.

FOTO: MIKE SEGAR/REUTERS

Kui sai selgeks, et sügisestel Ameerika Ühendriikide presidendivalimistel lähevad vastamisi kaks kõige negatiivsema reitinguga kandidaati, siis võis arvata, et nii Hillary Clinton kui ka Donald Trump ei tee panust mitte oma kehvavõitu reputatsiooni parandamisele, vaid oponendi kompromiteerimisele kõigi käepäraste süüdistustega. Ühesõnaga, ookeani taga on käimas üks kõigi aegade räpasemaid ja halvamaigulisemaid presidendivalimiste kampaaniaid.

Kui ei Demokraatliku ega Vabariikliku Partei eelvalimistel ei kuulunud välispoliitika isegi tosina olulisima teema hulka, siis nüüd, Trumpi ja Clintoni vastasseisus on nii välis- kui ka kaitsepoliitika kaal tublisti suurenenud. Donald Trump on end senise kampaania vältel näidanud täieliku võhikuna, kes ei tea välispoliitikast ega teistest riikidest mitte midagi, ning kui välispoliitika jutuks tuligi, rääkis Trump pigem sellest, kui osavalt ta kuskil Vahemere ääres hiinlastele kinnisvara maha müüs. See peaks justkui andma valijatele kinnitust, et sama kasulikke diile suudaks ta teha ka maailmapoliitikaareenil teiste suurriikide juhtidega.

Milliseks kujuneks Trumpi välispoliitika, on suur küsimärk ja paistab, et seda ei tea Trump isegi. Üks tema menukaid raamatuid kannab pealkirja «Diilitegemise kunst», kuid ehkki ka rahvusvahelistes suhetes ja diplomaatias tehakse omamoodi diile, on need kardinaalselt teistsugust laadi kui Trumpile tuttavas ärimaailmas. Kui äris kokkuleppele ei jõuta, võib laua tagant püsti tõusta ja teise äripartneri juurde jalutada, rahvusvahelistes suhetes see nii ei käi.

Clintonil on erinevalt Trumpist korralik välispoliitiline kogemuspagas ning tema välispoliitiline joon on tegelikult üpris etteaimatav. Teine asi on see, et Barack Obama välispoliitika ja eelkõige aeg, mil Clinton oli Ühendriikide riigisekretär, seostub mitme kõrbemisega. Islamiriik sai tekkida just USA valearvestuse tõttu Iraagis, läbi kukkus reset suhetes Venemaaga ning ka segadused Lähis-Idas said hoogu juurde Obama administratsiooni vigadest.

Trump, kes ei pruugi ise välispoliitikast mõhkugi teada, on Barack Obama läbikukkumised Lähis-Idas juba oma valimisvankri ette rakendanud. Trumpi vastu on aga viimastel nädalatel aktiivselt meediarünnakuid korraldanud demokraadid, muuhulgas saatis senaator Harry Reid FBI-le avaliku kirja, milles palub uurida Venemaa sekkumist USA valimistesse.

Mis puudutab Ameerika poliitikat, siis selle läbiv märksõna on aastasadu olnud «järjepidevus». Arvata, et Donald Trumpi viskab presidendiks saanuna prügikasti kogu viimase saja või vähemalt külma sõja järgse Ameerika poliitika – nagu on Eestis avaldanud lootust mõned EKRE ja Keskerakonna poliitikud –, on pigem naiivne.