Nortali juhatuse liige Priit Alamäe

FOTO: Liis Treimann

Angela Merkeli visiit on meile selgelt üks selle aasta poliitilisi suursündmusi ja andis märgilise tähtsusega signaali, et Saksamaa näeb IT-vallas Eestit strateegilise partnerina.

Kui Saksamaa meedia keskendus visiiti kajastades Eestile kui digivaldkonna teerajajale, kes on eeskujuks Saksamaale ja kogu Euroopale, siis Eestis jäi üks Angela Merkeli  põhisõnumeid – üleskutse realiseerida Saksamaa ja Eesti IT-koostöö potentsiaal  – tagaplaanile.

Nortali Tallinna kontorit on viimase pooleteise aasta jooksul külastanud umbes 25 delegatsiooni Saksamaalt, kokku ligi 300 inimest. Tegemist on nii äri, poliitika kui ka riigihalduse valdkonna otsustajatega, kes käivad Eesti kogemusega tutvumas. Üritatakse aru saada, kuidas me oma väikeses riigis oleme suutnud läbi viia Euroopas unikaalse ning maailmas peaaegu unikaalse digipöörde ja seda kõike piiratud ressursside ning funktsioneeriva demokraatia tingimustes.

Enamik delegatsioone saabub siia suure eelarvamusega – salajase lootusega veenduda, et Eesti digi-eduloo näol on tegemist hästiturundatud mulliga. Tunniajase jutuajamise järel saabub eitusfaas: «Aga Eesti on ju palju väiksem, hoopis teistsugune riik ja üleüldse, meil on kõik palju keerulisem.» Teise tunni lõpuks jõutakse enamasti arusaamisele, et Eestis ongi päriselt töötav süsteem, mida oleks võimalik ka oma riigis rakendada.

Eestil on maailmas lehvitamiseks üks piisavalt atraktiivne lipp – meie digitaalne ühiskond. Ajalooliselt ei ole meie riiki rahvusvahelistes äriringkondades kuigi tihti kaardilt üles leitud. Nüüd aga leiame end olukorrast, kus Eesti ja IT vahel on globaalselt tekkinud samasugune alateadvuslik positiivne seos nagu Prantsusmaa ja konjaki vahel. Kindlasti tehakse ka Tšiilis head brändit, aga üritage seda tavatarbijale selgeks teha...

Me ei pea praegu enam nullist tõestama oma kompetentsust ega võitlema eks-sovetikujundiga. Kui alustame presentatsiooni sellega, et Nortali loodud on suur osa Eesti e-valitsemise eduloost, ei pea me enam hakkama tõestama, et oskame terviklikke teenuseid arendada, tarkvara luua ning suure ühiskondliku mõjuga projekte ellu viia. Meid võetakse kui võrdseid partnereid ning väljendatakse huvi meie kogemusest õppida. Mis veelgi olulisem, meid ei panda mentaalselt hinnadiskussioonis samasse kasti Valgevene või Indiaga. 

Eesti digi-imago positiivne mõju kandub ka teistele tegevusaladele. Tehnoloogiline võimekus seostub alateadlikult tarkade inimeste, efektiivsete protsesside ning kvaliteediga. Kui inimesed mõtestavad lahti ärilist Maslow’ püramiidi, siis tehnoloogiline võimekus asub tipu lähedal ja järelikult peab ka alumistel astmetel kõik korras olema.   

Euroopa vajab reforme ja Eesti on e-riigi ülesehitamisega tõestanud, et on reformide tegemises maailmameister. Eesti salaretseptil on neli põhilist komponenti. Tugevad institutsioonid ning julgus muuta ühiskonna toimimist innovaatilise, tehnoloogia arengust inspireeritud seadusandluse ning ettevõtete tarkade strateegiliste otsuste abil. Usaldus riigi ja erasektori vahel. Üksikisiku usaldus riigi vastu, tänu millele oskame tehnoloogias näha ennekõike võimalusi ega karda olematuid ohte. IT-sektori kõrge tase – meie ettevõtted oskavad teha maailmatasemel tarkvara nii era- kui avalikule sektorile.

Angela Merkeli visiit ja ka meie enda kogemus tõestavad, et Saksamaal on uksed Eesti ettevõtete ees kui mitte pärani lahti, siis vähemalt kutsuvalt praokil. Nortal usub Saksa turu potentsiaali, investeerime sinna teadlikult ja kutsume üles ka teisi ettevõtteid seda tegema. Eeltöö meie tulekuks on juba osaliselt tehtud. Meie peaminister ja president on nii suhetes Saksamaaga kui ka maailmas laiemalt teinud väga head tööd meie digilipu lehvitamisega. Eesmärgi, mille poole püüelda, sõnastas suurepäraselt liidukantsler oma SpaceXi keskuses peetud kõne ambitsioonika pealkirjaga: «Digivaldkonna teerajaja Eesti ja tööstusjõud Saksamaa – kujundamas koos Euroopa tulevikku».