Paavo Kivine: Keres, Estonia – märk, mida pole vaja otsida

Paavo Kivine
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paavo Kivine.
Paavo Kivine. Foto: Internet

Kõik, kõik on tunne, aga nime ma talle ei tea. («Faust»)

Paul Keres ja Eesti riik on eakaaslased. Eesti 100. sünnipäeval võiksime just Kerese kaudu öelda maailmale: sellised ongi eestlased, kirjutab spordipublitsist Paavo Kivine.

Eestis on elatud erinevaid aegu. Oli Saksa aeg, Rootsi aeg, Vene aeg, Eesti aeg, mõne meelest isegi Nõukogude aeg. Eakaaslaste loal: meie põlvkond kasvas ja elas Kerese ajal. Needki, kellele kehaline kasvatus oli vihatuim aine, teadsid seda nime.

Ei puudunud palju, et me jäänuks temast ilma. See, et tal ei õnnestunud 1944. aasta sõjasügisel Rootsi pääseda, oli mõistagi tema isiklik kaotus. Ometi ütleksin tagantjärele, ja kõlagu see kuidas tahes: siiajääjatele tähendas see võitu.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles