/nginx/o/2016/01/13/4871863t1h4da9.jpg)
Riigi alkoholipoliitika, mis viina, veini ja õlut erineva maksemääraga koormab, on viinud selleni, et kange alkohol on Eestis inimeste elatustaset arvestades kõige kõrgemalt maksustatud alkohol Euroopa Liidus, kirjutab alkoholitootjate ja maaletoojate liidu tegevjuht Nele Peil.
Kange alkoholi turg on kahe viimase aastaga vähenenud umbes neljandiku, maksutase ületab väiksemate ettevõtete maksmisvõimet. Kange alkoholi sektoris koondatakse inimesi ja kaalutakse uste sulgemist. Mõned kodumaised tootjad ja maaletoojad planeeritud aktsiisitõusude laineid enam üle ei ela. Peaminister ja tema juhtivad parteikaaslased säutsuvad sotsiaalmeedias aga probleemi olematusest, kuna A Le Coqi Eesti kasum on sama suur nagu selle emafirma Olvi oma Soomes, Lätis ja Leedus kokku.
Kuigi riik näib vaatavat kogu alkoholisektori ettevõtteid ühtse massina, on riikliku maksupoliitika mõju õlle, veini ja kange alkoholi sektoritele väga erinev – sama toimeaine on õlles mitu korda väiksema maksuga koormatud. Alkoholipoliitikaga ongi Eestis õllefirmade kasumiteenimist soodustatud. Aktsiisitõusu tulemusel laekub lahjalt alkoholilt makse rohkem kui eelmisel aastal ning tarbimine ei ole kuigi palju langenud.
Kui sama maksutõusuga kaotab riik ühelt alkoholikategoorialt aastaga 20 protsenti mahust ja teisel nii mahud kui kasum kasvavad, on tegemist kas tahtliku eelistamise või läbimõtlematusega. Eelistamise seaduslikkus on küsitav, läbimõtlematus vajab mõtlema hakkamist. Lisaks tootjaid kägistavatele maksutõusudele on aktsiisipoliitika kaasa toonud ka piirikaubanduse Lätiga.
Tänavu soetas alkoholi Läti piiripoodidest juba iga neljas tööealine eestimaalane. Soome turistidest rääkimata, kelle Eestisse jäetav raha on seni moodustanud meie alkoholiaktsiisi tuludest peaaegu poole.
Viimasel kahel aastal on riik tõstnud alkoholiaktsiisi 15 protsendi kaupa. Järgmisel neljal aastal plaanitakse kulukate valimislubaduste katteks tõsta aktsiise veel 10 protsenti aastas. Selline alkoholi hinnatõus on andnud kõvasti hoogu piirikaubandusele – märkimisväärne osa kange kange alkoholi turust siirduski sellel suvel paari kuuga lõunanaabrite juurde, lisaks väiksem osakaal veini ja õlle müügist.
Ainuüksi sellest sammust kaotab Eesti 15–20 miljonit eurot maksuraha juba 2016. aastal. Selle turunihke tulemus on, et maksud makstakse Lätti, aga kogu kokkuostetud alkohol juuakse ikka Eestis ära. Need, kes alkoholi nii palju tarbivad, et on valmis selle nimel Lätti kohale minema või sõbralt tellima, joovad ikka edasi. Vähem tarbivad aga need, kellel alkoholiga niikuinii probleeme ei olnud. Ühesõnaga probleemi lahendatakse aktiivselt seal, kus seda ei ole.
Suvel viitas rahandusministeerium asjaolule, et nad plaanisidki 10-protsendilist alkoholituru vähenemist aktsiisitõusu tagajärjel. Aga miks sellest ettevõtjaid ja avalikkust ei teavitatud? Kas seda kümnendikku turust plaanitigi Lätile kinkida või loodeti tõesti, et tarbimine nii järsus tempos kukkuma hakkab? Vaadates alkoholi hulka, mis Lätist Eestisse tuuakse, ei ole tarbimise langust küll näha. Kas analüüsiti ka seda, et alkoholiliikidele sama tõusuprotsendi kehtestamine ei mõjuta madalamalt maksustatud õlut ja siidrit kuigivõrd, aga kange alkoholi turust kaob kahe aastaga veerand? See tähendab ka veerandit investeerimisvõimest, töökohtadest, palgarahast.
Teen ettevõtjatelt soovituse, et kui riik plaanib aktsiisitõuse, siis võiks edaspidi ka kohe ausalt ära öelda, kui palju tegelikult kavatsetakse raha kätte saada. See annaks ka ettevõtetele teadmise, et riik on läbi mõelnud, mis turul nende otsuste mõjul juhtuma hakkab, mitte ei mõõdaks ainult tagantjärele oma otsuste tulemusi.
Abiks oleks valdkonna ettevõtjatega suhtlemine ja avatult oma kavatsuste jagamine. On palju asju, mida turul tegutsevad ettevõtted oskavad ennustada. Valdkonna siseeluga mitte kokku puutunud ametnikud ei suuda ette näha enne, kui kõik on ammu juhtunud ja muudatusteks on liiga hilja.
Eri mõjude kontekstis on tõsine signaal asjaolu, et piirikaubanduse ja aktsiisitõusude vastu on võtnud jõuliselt sõna kõik alkoholiettevõtted ühiselt, rääkimata sektoritest, milles avaldub kaasnev mõju, nagu kaubandus, hotellindus, restoranisektor ja isegi samamoodi aktsiisitõusude käes ägav transpordiettevõtlus. Kõrged aktsiisid mõjutavad kõigi meie sektorite konkurentsivõimet, haukavad ära investeerimisvõimekuse ja palgatõusud, löövad segamini tootmistsüklid, laomajanduse ja rahavood ning sunnivad hindu kergitama.
Läti piirikaubandus ei ole väljamõeldud probleem. Sellel aastal on peaaegu iga neljas (23 protsenti) tööealine elanik ostnud alkoholi mõnest Läti piiripoest. Selline piirikaubandus teeb liiga kõigile. Inimesed varuvad koju suuremaid alkoholikoguseid, mis kergitab korraga joodavaid koguseid ja seega suurendab terviseriske.
Riik on kinkinud suure tüki ühest kindlast rahaallikast naabrile. Eesti ettevõtted on pandud sundseisu: kas turustage täie raha eest Lätis või leppige, et viiendik käibest on kadunud ja peate selle võrra ka töötajaid ja investeeringuid kokku tõmbama. Ainsad, kes sellest poliitikast võidavad, on lätlased. Läti rahandusminister on meid juba viisakalt tänanudki.