Eestimaa Rahvarinne kutsus rahvast 8. septembril 1991 lauluväljakule massiüritusele «Vabaduse laul», mille deviis oli «Jää vabaks, Eesti meri». Juba nädal varem anti teada, et mõtiskletakse koos nendega, kes kolm aastat tagasi «Eestimaa laulul» sõna said, ning paluti kaasa võtta ka maakondade, kooride ja seltside lippe ning loosungeid.
Meenutuseks: 1988. aastal oli samas paigas ligi 300 000 inimest ja ajalugu tegi muinsuskaitseseltsi juht Trivimi Velliste, kes esimest korda avalikkuse ees nõudis Eesti iseseisvuse taastamist. Mõlema ürituse peakorraldajaks oli Enno Selirand. Paar päeva enne «Vabaduse laulu» tunnustas NSV Liidu Riiginõukogu Eesti iseseisvust ja aeg ürituseks oli igati sobiv.
Tuldi kokku, et ühiselt toimunust toibuda, laulda isamaalisi laule ning rääkida sellestki, kuidas vabanemise teel koos edasi minna. Oli pühapäev ja üritus algas kell 15. Kuigi ilm oli jahe ja vihmane, saabus lauluväljakule hinnanguliselt ligi 100 000 inimest. Ilmselt tulnuks enamgi, kuid käes oli ka saagikoristuseaeg. Lauluväljakul toimuvat edastas nii raadio kui ka televisioon.
Esireas istusid Arnold Rüütel, Lennart Meri, Rein Taagepera abikaasaga, Marika ja Heinz Valk, Mart Laar, Marju Lauristin jpt. Rein Järliku ja Hagi Šeini avasõnade järel käisid kõnepuldis lühikeste sõnavõttudega Rein Veidemann, Siim Kallas, Heinz Valk, Mart Laar, Mati Hint, Heino Kiik, Rootsi ajakirjanik Ülo Ignats, California Ülikooli professor Rein Taagepera ja Arnold Rüütel.
Paar meelde jäänud mõtet: Rein Taagepera rõhutas, et iseseisvuse taastasime ühiselt. Me suutsime ja suudame koos ka Eesti üles ehitada! Ülemnõukogu saadik Mart Laar nentis: Eesti pole veel vaba.... Vabadus on käes siis, kui värav viimase Nõukogude sõduri taga kinni läheb, selsamal piiril, kus see 1939. aastal lahti tehti. «Ükskord me võidame niikuinii!» – Heinz Valgu ajaloolised sõnad pälvisid ka nüüd aplausi.
Vahepalaks pakuti ka paroodiat. Ivo Linna laulu saatel saabusid ratsutades Stalin ja hobuvankril Lenin koos Brežneviga. Nende etteaste järel toimetati puuslikud hobuvankril virtsahunniku otsas kodukaitsjate saatel lauluväljakult minema.
Kontserdil astusid üles ansambel Justament koos Ivo Linna, Boris Lehtlaane ja Heidy Tammega ning Tiia-Ester Loitme ja Venno Laulu dirigeerimisel ühendkoorid, kus oli lauljaid Elleheinast, Eesti Rahvusmeeskoorist ja poistekoorist, segakoorist Noorus, EKE meeskoorist ja Tartu kooridest. Ivo Linna ja Justament Alo Mattiiseni looga «Eestlane olen, eestlaseks jään» pani aga rahvasmassi üksteisel kätest hoides õõtsuma.
Laul lõppes ühise skandeerimisega «Elagu Eesti!». Kui lauluväljakul laulud lõppesid, oli vihmasadu järele jäänud. Järgnes ilutulestik ning mererannas süüdati vabaduselõke.