Haigekassa juht Tanel Ross selgitas Postimehe otsestuudios, et selle aasta oodatust suurem eelarvemiinus on ühekordsete kulutuste tulemus. Samal ajal on haigekassal olemas reserv, mis on kaks korda suurem kui nõutud.
PÄEVAINTERVJUU Haigekassa juht eelarve puudujäägist: muretsemiseks pole põhjust (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Teises kvartalis oli meie positsioon parem kui esimeses. Tegelikult on arvestuslik puudujääk aasta jooksul vähenenud ja väheneb veelgi,» kinnitas Ross.
Küsimusele, kas miinus tuli üllatusena ja pidanuks varem häirekella lööma, vastas Ross, et ei kasutaks siin sellist väljendit. «Meie positsioon on piisavalt tugev et vältida järske muutusi tervishoiukorralduses,» sõnas ta. Rossi sõnul ei pea ravikindlustatud millegi pärast muretsema.
Kulude vähendamise võimalusena näeb Ross muuhulgas tervise infosüsteemi paremat korraldamist.
Rossi sõnul praegu olemasolevat haigekassa lepingumahtu järjekordade vähendamiseks muuta ei saa.
«Pikemad järjekorrad on just neis samades suuremates regionaalhaiglates, väiksemates haiglates on järjekorrad palju väiksemad. Küsimus on eelkõige lepingu mahus mitte partnerite struktuuris,» sõnas ta. Ross kinnitas ka, et 70 protsenti patsientidest jõuab tegelikult nõutud ajavahemiku jooksul arsti juurde. On lihtsalt mõned erialad, kus on saatekirjadest loobutud ja seal on ka paratamatu, et järjekorrad on pikemad.
«Ma ise usun, et üks lahendus eriarstiabi pikkadele järjekordadele on järk-järgult suurendada esmatasandi ehk perearsti rolli, muuhulgas selleks, et oleks võimalik diferentseerida tulevikus neid patsiente, kes peavad kiiremini eriarstile jõudma,» rääkis Ross. «Järske lahendusi olukorras, kus pöördutakse saatekirjata eriarsti juurde, ei ole.»
Ross sõnas, et saab aru, miks pöörduvad paljud inimesed arstiabi saamiseks erakorralise meditsiini poole. «Kui ma tean, et EMOsse minnes ma võin küll oodata, aga saan kohe arsti juurde ja saan mingit kindlustki, eks see olukord motiveerib EMOsse pöördumist.»
Rossi sõnul peab inimesele jääma võimalus erakorraliselt arsti juurde minna, kui ta selleks vajadust tunneb. Lahendusena näeb ta perearsti rolli ja tema usaldusväärsuse suurendamist. «Tuleb anda perearstidele rohkem vastutust, võimalusi ja vahendeid.»
Patsiendi kiiremaks eriarsti juurde jõudmiseks näeb ta lahendusena e-konsultatsioonide ja digisaatekirjade kasutamist, mis muudaks ka pere- ja eriarsti vahelise suhtluse sujuvamaks.
Haigekassa eelarve puudujääk selle aasta esimesel poolel on 33 miljonit eurot.