FOTO: Urmas Nemvalts

Tagasihoidlikkus teeb teenetemärgid väärtuslikumaks

Eelmisel kahel aastal pole president Ilves ühelegi poliitikule teenetemärki andnud. Tänavune otsus austada eelmist ja praegust rahandusministrit Ivari Padarit ja Jürgen Ligi Riigivapi III klassi teenetemärgiga näitab presidendi hinnangut Eesti viimase aja kõige olulisema eesmärgi saavutamisele – eurotsooniga liitumisele.

Igaüks, kes on jälginud Eesti viimaste aastate majanduselu ja riigieelarve koostamise protsesse, teab, et vähemalt neil kahel teenetemärgil on magamata ööde ja higi lõhn. Sest majanduslanguses euro-eesmärgi poole rühkimine on kahtlemata olnud Heraklese mõõtu ettevõtmine.

Ning näitamaks, et poliitilise tahte elluviimine vajab ka ametnike pingutusi, saavad samal põhjusel teenetemärgi ka rahandusministeeriumi endine kantsler Tea Varrak ning riigiametnikud Kadri Maasik ja Anne Sulling.

Siiski mõjub mõnevõrra paradoksaalsena, et oma Rootsi-visiidi käigus andis president Ilves Maarjamaa Risti III klassi ordeni ka Swedbanki tegevjuhile Michael Wolfile. Pangad olid ju need, kes majandusbuumi aegadel, ka Eestis, kinnisvaramulli kütnud ahjule hagu lisasid.

Liigse viisakusavaldusena mõjuvad teenetemärgi saajate seas ka Euroopa Komisjoni eelmised majandus- ja rahandusvolinik Joaquin Almunia ning laienemisvolinik Olli Rehn – võiks küsida, kas Eesti liitumine euroalaga toimus tõepoolest kuidagi nende kahe voliniku erilise eestkoste all või saavad nad autasu lihtsalt oma töö tegemise eest.

Kõnekas on tänavuste teenetemärgi saajate nimekirja vaadates aga see, et kolmandik autasustatuid on kultuuriinimesed. Võimalik, et oma mõju on ka Tallinna kultuuripealinna tiitlil, mille tõttu sai see valdkond läinud aastal palju tähelepanu. Igal juhul tõmbab kultuuriinimeste nii suur osakaal ordenisaajate seas rohkem tähelepanu ka vaimsetele ja esteetilistele väärtustele, mida aumärkides mõõta ei annagi.

Ilves on teenetemärkide jagamisel olnud oma eelkäijaist kokkuhoidlikum ning see teeb need autasud seda väärtuslikumaks. Kui «ordenistatistika» üldse mingeid järeldusi teha lubab, siis tänavune järeldus võiks olla, et Ilves peab oma võimalusi tagasi valituks saada üpris suureks.

Eelmised presidendid on mõlemad just oma ametiaja viimasel aastal teenetemärkidega helded olnud: Lennart Meri austas teenetemärgiga oma teise ametiaja viimasel aastal 795 inimest; Arnold Rüütel pidas 2006. aastal selle au vääriliseks 838 inimest. Võimalik, et see oli ettenägelikkus, et järgmisel korral võib otsustada juba uus riigipea.

Kuid see selleks. Postimees igal juhul ühineb õnnesoovidega tänavustele teenetemärgi saajaile.