Viimastel aastatel on ühes Venemaa sõjalise aktiivsuse kasvuga Läänemere kohal sagenenud ohtlikud intsidendid Vene lennukitega. Kevadel said palju tähelepanu venelaste ohtlikud manöövrid, muuhulgas nende lennukite imiteeritud rünnakud Ühendriikide sõjalennukitele ja hävitajale Donald Cook.
Selline tegevus on vastuvõetamatu ja see tuleb kiiresti selgeks teha Venemaa juhtkonnale. Nõukogude Liidus korraldati hävituslendurite ettevalmistamiseks imiteeritud rünnakuid reisilennukitele. See võinuks kaasa tuua suuri tragöödiaid, kuna teada on, et mitmel juhul põrkasid lennukid õhus kokku. Sellised provokatsioonid teiste riikide laevade ja lennukite läheduses võivad kergelt lõppeda ohvrite ja relvastatud konfliktiga.
Palju tähelepanu on saanud ka transponderiteta lendavad Vene sõjalennukid, mis ohtlikult lähenenud reisilennukitele. Nagu selgub, pole tegemist mitte niivõrd venelaste pahatahtlikkuse, kuivõrd ükskõiksusega, kuna Vene sõjalennukitel, mis välja töötatud ja sageli ka ehitatud 1970.–1980. aastatel, sellised seadmed üldjuhul puuduvad.
Venemaa juhid on neid süüdistusi pareerinud neile omase universaalse retoorikaga, mis sobib õigustama kõike, alates korruptsioonist kuni riigi mahitatava dopingutarvitamiseni, ehk «teised teevad ka». Kuid kui vaadata kas või Ühendriikide õhujõudude vastavat määrustikku, siis on § 3.23 kirjas, et väljaspool lahingutegevuspiirkonda «kontrollitud õhuruumis» ehk seal, kus on tagatud dispetšerteenus, peavad sõjaväelennukid lendama sisselülitatud transpondritega. Seesugune kord viidi sisse eelkõige selleks, et säilitada oma pilootide elu ja tervis, kelle väljaõpetamiseks on tulnud seoses tehnika kiire arenguga kulutada järjest suuremaid summasid.
Vastupidiselt läänele pole Venemaal sajandite vältel õpitud inimelu hindama. Seda näeme ka praegusel juhul: ühesuguse ükskõiksusega suhtutakse nii oma lendurite kui ka võõraste riikide lennukite meeskondade ja reisijate eludesse. Venemaal on lennundusohutus tagatud endiselt nõnda, et tsiviillennukitel on omad trassid ning sõjalennukid peavad lendama väljaspool neid. Kui sõjalennukitel on vaja neid tsoone ületada, siis tehakse emba-kumba, kas tsiviillennukitest madalamal või kõrgemal lennates.
Taavi Rõivas on teatanud, et tal pole kavas sõita Moskvasse probleemi reguleerimiseks kõnelusi pidama. Samas on Lähis-Idas Venemaa sõjalise operatsiooni tõttu lennuohutuse probleem palju teravam, Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu on ainuüksi selle aasta jooksul käinud kahel korral Moskvas vastavaid kõnelusi pidamas. Muidugi on sealne olukord teine, kuna Iisraeli rahvuslik kaitsekontseptsioon alates 1960ndatest näeb ette õhuülekaalu säilitamist Lähis-Ida taevas ning ka venelased on seetõttu huvitatud koostöö tegemisest. Kuid lennuohutust puudutav vajab nii või teisiti reguleerimist ka Läänemere kohal.