/nginx/o/2016/09/28/5894539t1h7932.jpg)
Ammustest üheksakümnendatest mäletan ma toredat narratiivi, et Eesti Vabariik saab sillaks lääne ja endise Nõukogude Liidu vahel. Me mõistame, me teame, me oskame – tuleb tuttav ette? Nüüd oleks Eesti Vabariigil olnud hea võimalus üritada seda narratiivi ka ellu viia.
3. septembril maeti Samarkandis kauaaegne Usbekistani president Islam Karimov. Kesk-Aasias on iga inimese elus kaks suursündmust, pulmad ja matused, kusjuures need on omavahel korrelatsioonis. Mida enam kutsutakse inimesi pulma, seda enam tuleb neid ka tema matustele. Ja mida enam on külalisi matustel, seda auväärsem oli kadunu.
Seepärast müüvad Kesk-Aasias terved suguvõsad maha oma autod ja majad ning panevad panti maad, et seda sündmust vääriliselt tähistada ja kostitada sadu või isegi tuhatkonda külalist. Ilma naljata! Alles möödunul aastal kehtestati Kõrgõzstanis seadus, mis pani paika pulmade maksimumkestuse ja -maksumuse. Mitte et sellest suurt kasu oleks tõusnud.
Eesti Vabariik oleks võinud olla Samarkandis esindatud mõne soliidse ja hästi vene keelt oskava tippametnikuga. Minu arvamust mööda mitte just Taavi Rõivasega. Asi pole parteipoliitikas, vaid selles, et noor ja särtsakas peaminister ei anna kuidagi auväärse aksakalli mõõtu välja.
Miks oleks sellist sõitu vaja olnud? Asi pole selles, et Eesti Vabariigi esindaja oleks saanud mõne regiooni tippjuhiga kuluaarides kaameratest eemal konjakit juua ja sehvtitada. Meie siin ei anna endale aru vast kahest asjast. Esiteks eksisteerib Kesk-Aasias regioonipõhine solidaarsus ja Karimovi matustel käimine oleks olnud austusavaldus mitte ainult Usbekistanile, vaid kõigile regiooni viiele riigile. Teiseks ei ole Eesti sealkandis mitte suvaline väikeriik, vaid «endine oma», regioonis on nõukogudeaegne solidaarsus päris tugev.
Muidugi võib küsida, kuidas avaldada austust presidendile, kelle valitsusaja saavutused inimõiguste ja demokraatia vallas on enam kui küsitavad. Võtame näiteks Tadžikistani presidendi Emomali Rahmoni. Ehkki kahe maa vahel vältab väljakuulutamata piirisõda, kiitis Rahmon Karimovi panuse eest usbeki-tadžiki suhete konstruktiivsesse arendamisse. Matustel räägitakse surnust kas head või üldse mitte midagi. Punkt!
Isegi ilma Nazarbajevilt nööbist kinni võtmata poleks Eesti esindaja kohalolek Karimovi matustel teps mitte kahjustanud reklaamitud Kasahstani-Eesti majandussuhete arendamist. Nüüd jäid kergelt saadavad punktid teenimata.