Nüüd on see selge. Koolipaanika ei alga pealinnas mitte kevadel 1. klassi sisseastumiskatseid tehes, vaid juba siis, kui paljud lastest on alles viieaastased. Lasteaia eelviimase aasta kevadel tuleb hakata jälgima koolide või nendega lähedalt seotud sihtasutuste kodulehti, et laps kiiresti välja valitud eelkooli kirja saaks.
Kui õige aja maha magad, tuleb leppida aegadega, mille klapitamine vanemate tööajaga nõuab väga häid logistiku oskusi: kes toob, kes viib ja kui suur peab olema ajavaru, et tipptunni ummikutest hoolimata kohale jõuaks. Augusti alguses näib soovitud eelkooli koha saamine juba imena. Kuigi kesklinna koolide kinnitusel peaks nutikas laps katsed edukalt läbima ka ilma eelneva drillita, lapsevanemad seda ei usu ja nii see eelkoolide äri pealinnas lokkab.
Lasteaiakasvatajate kinnitusel enamik lapsi eelkooli ei vaja, sest nad saavad lugemise ja kirjutamise nagunii enne kooli selgeks, vaid mõni üksik vajaks järeleaitamist. Tegelikkus on aga hoopis vastupidine: eelkoolis käimine on norm. Eelkooli kasuks otsustavad needki vanemad, kel polnud seda alguses kavaski. Aga kui kõik sõbrad lähevad poolest päevast kuhugi kooli, siis kuidas sa ikka ütled oma lapsele, et sina ei saa.
Koolidele selline massipsühhoosist kantud tegutsemine meeldib, sest eelkool on hea võimalus lisaraha teenida. Kulu on peale õpetajapalga peaaegu olematu, sest muidu pärastlõunal tühjalt seisvat klassiruumi tuleb nagunii kütta, aga tulu korralik, sest soovijaid on oi kui palju, hoolimata sellest, et õppemaks küünib pea 90 euroni.
Aga kui enamik lapsi läheb juba nagunii kuueselt eelkooli ja 1. klassi minnes on aabits nende jaoks titekas, siis kas äkki tasuks kooliiga alandada ja saata lapsed edaspidi kooli juba kuueselt? Nagunii kurdavad paljud vanemad, et seitsmeaastaseid sunnitakse lasteaias magama, kuigi nad lõunaund ei vaja. Omavalitsustele peaks see plaan ka sobima, sest sõimekohti on jätkuvalt puudu ja vabanev rühmatuba annaks hea võimaluse neid juurde teha. Paljud koolid on aga pooltühjad, sest sündimus väheneb. Nii et tõeline win-win-olukord.
Pealegi minnakse paljudes lääneriikides juba praegu viieselt kooli ja hiljuti teatas ka Läti, et tulevast aastast tuleb kooli minna kuueaastastel.
Nii nagu on suvise koolivaheaja lühendamise kõige suuremad vastased õpetajad ise, nii ilmselt on ka paljud lapsevanemad kuueselt kooli minemise vastu. Praegu on lasteaed otsekui pakihoid: hommikul vara viid ja õhtul kell kuus võtad ära, kusjuures laps on toidetud, kammitud ja koolitatud. Aga siis tuleb hakata aasta varem muretsema, kuidas kuuene koolijüts koolist koju ja välisukse lahti saab ja kuidas teda netimaailmast eemal hoida, kui vanemaid kodus pole.
Muide, viis aastat tagasi kirjutasin loo Treffneri gümnaasiumist, mis soovis teha talvel lisavaheaega. Toonane lugu lõppes haridusministeeriumi kinnitusega, et senist traditsiooni pole vaja muuta. Eelmisel nädalal aga tuli ametlik teade, et jah, ülejärgmisest õppeaastast saavad Eesti lapsed talvel lisavaheaja. Elame-näeme, kuidas läheb seekord.