SMS

FOTO: Postimees.ee

Eile said presidendivalimised riigikogus jätku teises ja kolmandas valimisvoorus. Nagu eelnevalt arvata võiski jäi Eestile ka sedakorda riigipea valimata ning uue presidendi valib meie riigile septembri lõpus kogunev valimiskogu. Sellele vaatamata leidis Toompeal ka eile üht-teist, mis räägib meile mõndagi Eesti poliitikas toimuvast, muuhulgas sai see järjekordseks löögiks Taavi Rõivase niigi kõikuva autoriteedi pihta.

Kui esimeses ja võimalik, et ka kolmandas voorus näitasid end erakonna liini vastu Marina Kaljuranda toetavad reformierakondlased, siis teises Keskerakonnaga solidaarsust demonstreerinud EKRE fraktsiooni liikmed. Põhimõtteliselt oleks võinud Eesti riigikogus uue presidendi saada, kuid selleks puudus poliitikutel ilmselgelt tahe. Ka 30 tühjaks jäetud sedelit annavad tunnistust selgest soovist panustada valimiskogule.

Teises hääletusvoorus asusid Keskerakonnaga sõlmitud kokkuleppe järel Konservatiivse Rahvaerakonna liikmed toetama Keskerakonna kandidaati Mailis Repsi, andes põhjust rääkida KeRa2 sünnist, kuid kolmandas voorus näidati üles taas kord mängurlust, loobudes Repsi toetamisest. Nende kahe erakonna puhul on juba varem täheldatud sümpaatiat nii nende erakondade juhtide vahel kui ka lähedust paljudes maailmavaatelistes küsimustes.

Eelkõige on nende ühisosaks see, et mõlemad on silma hakanud nihilistliku kvaasiideoloogia kandjatena, mille järgi võib inimesi veenda milles iganes, ja kujundada maailmapilt, milles oleksid õigustatud sammud, mis väljaspool sedasama maailmapilti, milles teadmised ja moraal jäävad tagaplaanile, õigustatud ei oleks. See väljendub nii keskerakondlikus demonstratiivses õigusnihilismis, millele pikkade aastate vältel ikka ja jälle tunnistajateks oleme olnud, kui ka Kremli retoorika transleerimises, millega on silma jäänud nii Keskerakonna kui ka EKRE poliitikud.

Palju tähelepanu äratasid eilsetel valimistel nõndanimetatud kadunud hääled: kui esimeses voorus jäid Eiki Nestoril saamata lubatud reformierakondlaste hääled, siis kolmandas voorus läks kaduma osa Siim Kallase teise vooru häältest. Väidetavalt olevat Kallasel jäänud kolmandas voorus saamata oma kaheksa erakonnakaaslase hääled. See räägib sellest, et vaatamata kaamerate ees demonstreeritud sõbramehelikkusele puudub sotsiaaldemokraatide ja reformierakondlaste vahel usaldus, ja sellest, et tulevikus ei saa loota nendevaheliste lepete pidamisele ka valimiskogus. Aga ka sellest, et Kallast vedasid alt ta oma erakonnakaaslased.

Kui teha kokkuvõtet presidendivalimistest riigikogus, siis pole suurimaks kaotajaks mitte Kallas, vaid Reformierakond tervikuna ja selle esimees Taavi Rõivas, kes oma otsustamatuse, mannetuse ja passiivsusega on sattunud olukorda, kus tema erakonnas küdev vastuhakk ja selle liikmete rivaliteet hakkab kõigutama tema enda positsiooni erakonna liidri ja peaministrina.