Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/08/30/5777765t1h479f.jpg)
On hästi teada, kui tähtis roll on eesti rahvuse püsimajäämisel eesti keelel – nii iga päev kõneldaval suulisel ühiskeelel kui ka normeeritud kirjakeelel. Ei tohi aga unustada, et keele kujunemises on peaosa mänginud meie piirkondlikud murded.
Murdeid ja murrakuid on Eesti alal, hoolimata selle väiksusest, ohtralt. Murded jagunevad põhjaeesti ja lõunaeesti peamurdeks. Põhjaeesti murre jaguneb saarte, lääne-, kesk- ja idamurdeks, eraldi rühmana on välja toodud ka kirderannikumurret (jaguneb ranna- ja Alutaguse murdeks). Lõunaeesti murre jaguneb aga Mulgi, Tartu ja Võru murdeks.