Trivimi Velliste: Konstantin Pätsi paradoks ehk äraleppimine ajalooga (21)

Trivimi Velliste
, Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees ja MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi esimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Trivimi Velliste
Trivimi Velliste Foto: Peeter Langovits

Tänavu 18. jaanuaril – Konstantin Pätsi 60. surma-aastapäeval – tegid seitse ajaloomälule ja Eesti riikluse mõtestamisele pühendunud ühingut riigikogu juhatusele ettepaneku püstitada Toompea lossi kõrvale Kuberneri aeda Eesti Vabariigi sajandaks sünnipäevaks mälestusmärk Konstantin Pätsile.

Mõtte algatajad hindavad kõrgelt Pätsi, kelle juhtimisel kuulutati välja Eesti riik ning kes oli pea- ja sõjaminister Vabadussõja puhkedes, selle kõige esimestel kriitilistel päevadel, nädalatel ja kuudel.

Kuna tegemist on Eesti riikluse lugu kõige otsesemalt puudutava algatusega, väärib see tõsist tähelepanu. Kas kujutame ette USA pealinna, kus pole mälestusmärki George Washingtonile? Aga kas Konstantin Päts on Eesti George Washington? Kas neid kaht meest saab omavahel võrrelda? Sama hästi võime küsida – kas saab võrrelda Eestit ja Ameerika Ühendriike.

Kas diktatuur või kuldajastu?

Pool sajandit tagasi, kui elus oli veel palju Konstantin Pätsi kaasaegseid, kuulsin sageli suurematel sünnipäevadel, aga vahel isegi peielauas vana tuntud laulu: «Ma tahaksin, et Päts oleks president ja Laidoner juhataks väge ja rahaks oleks Eesti sent!»

Kommentaarid (21)
Copy
Tagasi üles