Erkki Bahovski: burkiinidega tulevikku

Erkki Bahovski Foto: Tairo Lutter

Sõna «burkiinid» tuleb sõnadest «burka» ja «bikiinid» ning juba selles on peidus suur vastuolu. Ühelt poolt lääne vabaduse sümbol, bikiinid, mis ei jäta kujutlusvõimele palju ruumi, ja teisalt burka, mis kujutlusvõimet vägagi ergutab, sest katab naise keha pealaest jalatallani.

Võib-olla on tõesti tegemist väga abitu katsega lahendada mosleminaiste kohanemine lääne kultuuriga. Igal juhul pole katse väga õnnestunud, kui 30 Prantsusmaa omavalitsust burkiinide kandmise keelustasid. Sotsiaal- ja muu meedia oli täis pilte prantsuse politseinikest, kes palusid mosleminaistel burkiinid ära võtta. Mõnikord saatis seda pilt 20. sajandi algusest, mil politsei mõõtis naiste ujumisriiete sobivat pikkust.

Kuid burkiinide lugu jätkus. Prantsuse kõrgeim halduskohus Conseil d’Etat tühistas eelmisel nädalal burkiinide kandmise keelu, viidates inimeste põhiõiguste rikkumisele. Prantsuse revolutsiooni ajalugu on ka põhiõiguste ja kodanikuvabaduste lugu, mis on läbi teinud tõuse ja mõõnasid (meenutatagu näiteks jakobiinide terrorit) ja mis on inspireerinud vabadusvõitlejaid laias maailmas.

Prantsuse eelmine president ja tulevane presidendikandidaat Nicolas Sarkozy kutsus aga üles keelustama mis tahes religioosset riietust avalikes kohtades. Tekib küsimus – kas ristike kaelas on ka ebasobiv?

Sarkozy avaldus läheb muidugi vastuollu põhiõiguste ja kodanikuvabadustega, sealhulgas Euroopa põhiõiguste hartaga. Ent sellele on ka makjavellistlik vaatenurk. Seda siis siit Maarjamaalt nähtuna.

Prantsusmaa järgmise aasta presidendivalimiste valik tundub olevat lihtne – kas Sarkozy või Rahvusrinde juht Marine Le Pen. Viimane on lubanud Brexiti tuules korraldada referendumi euroalas püsimise küsimuses ja viidanud üldse Prantsusmaa suuremale otsustusõigusele Euroopa Liidus. Suure tõenäosusega tähendaks Le Peni presidendiks saamine Euroopa Liidu lõppu.

Aga Sarkozyd me teame, sest ta on korra juba president olnud. Sarkozy presidendiaja ehk dramaatilisim sündmus oli Gruusia sõja lõpetamine 2008. aastal. Kuidas ja mis tingimustel, on iseküsimus, aga vähemalt Sarkozy tegi selle teoks. Kujutage samas rollis ette Venemaalt raha saanud Le Peni.

Sestap ongi meie Euroopa nurgakesest mõistetav toetada Sarkozyd ja aru saada, miks ta teeb sääraseid populistlikke avaldusi. Ei ole ju väga tõsiseltvõetav burkiinide ja muu religioosse riietuse keeld sisejulgeolekut silmas pidades. Ei Nice’i veokijuht ega Kalašnikovidega amokki jooksnud terroristid Pariisis kandnud burkiine.

Sotsiaalmeediast tabasin burkiinide teemal hea tähelepaneku. Manage silme ette olukord, kus burkiinid oleksid keelustanud näiteks Poola, Ungari ja Slovakkia. Või ka Eesti. Ilmselt oleks Euroopa Komisjon alustanud menetlust inimõiguste rikkumise küsimuses. Loendamatud artiklid lääne meedias räägiksid sellest, kui noor ja okkaline on Ida-Euroopa demokraatia.

Euroopa Komisjon on seni teatanud, et burkiinide keelamine on iga liikmesriigi enda otsustada. Kas sama avaldus tuleks ka Poola, Ungari ja Slovakkia puhul? Ometi on Euroopa Komisjon ellu kutsutud kontrollima, kas liikmesriigid järgivad Euroopa lepinguid. Euroopa põhiõiguste harta on üks neist.

Vabadus, võrdsus, vendlus – see loosung oli aluseks fundamentaalsele pöördele Euroopa ajaloos. Võib-olla oleme siis tunnistajaks tagasipöördele ja burkiinide keeld on vaid üks kivike selles vabaduse lõppemise mosaiigis, mille künnisel me 21. sajandi teisel kümnendil seisame.