Oma sõnavõttudega haruharva esikaantele sattuv Marina Kaljurand (53) riisus töönädala lõpus ühtäkki kogu meediakoore, kui kaks järjestikust arvamusküsitlust tõendasid: rabelegu konkurendid, palju tahavad, välisministrist presidendikandidaadi 30-protsendiline toetus püsib kõikumatu.
Süsteemivälisest Kaljurannast võiks arvude põhjal saadagi rahva ühtsuse riigipea. Ometi takerdub iga politoloogi mõttelõng küsimuse peale, kas arnoldrüütellikult pehme imagoga ka praeguses Kadriorus viis aastat läbi lüüa õnnestub. Viimase kahe kuuga oma toetust kahekordistanud Siim Kallas ilmselt septembris sellele kaardile panustabki: et paat edasi liiguks, tuleb selle tasakaalus hoidmise kõrval ka jõuliselt aerutada.
Huvitav saab olema jälgida Reformierakonna siseotsuse sündi septembris, millest sõltub, kas pehme lemmik võib rahva šokiks valimiskogust sootuks välja jääda.