Angela Merkel

FOTO: Illustratsioon: Andrus Peegel

Kas keegi suudab jääda ükskõikseks, kui mainitakse Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli nime? Jääda ükskõikseks nime suhtes, mida kannab üks mõjuvõimsamaid isikuid Euroopas, kui mitte kogu maailmas?

62-aastase Merkeli mõjukuse ja rolli üle võib ju arutleda, kuid reaalsus on siiski see, et Euroopa Liidu poliitika ja iseloom käivad käsikäes just selle naise otsustega. Nägime seda immigrantide puhul, suhtumises Suurbritanniasse ja Brexitisse, aga ka Türgi-suunalises poliitikas.

Merkel ja Euroopa Liit – ei saa üks läbi ilma teiseta – moodustavad justkui terviku, ja kui ühendusele peaks valima sümbolnäo, vaataks sealt kahtlemata vastu just see kaval, veidi viltune naeratus. Nädala keskel Eestis kahepäevasel visiidil käinud Bundeskanzlerin tuuritabki neil päevil mööda Euroopat, et enne liikmesmaade kohtumist Slovakkias – kuhu ei oodata Suurbritanniat – näidata liitlastele oma solidaarsust ja kuulata nende probleeme.

Merkel otsib ühist lähenemist Euroopa Liidu probleemidele, kuid riigid, kes on aastaid nautinud liidu hüvesid, soovivad suure kriisi aegu lahenduse otsimise asemel pigem tervikust lahku lüüa. Ja selleks on eeskuju Suurbritannia näol nüüd olemas. Oodatakse, mis saab edasi, milline on ühenduse reaktsioon siis, kui lahkumisprotsessi päriselt alustatakse, ja millised on karistused.

Merkeli karm käsi ja paindumatu reeglite järgimine on aidanud siiani liikmesmaid ohjes hoida. Vajaka jääb tal aga oskusest tunnistada vigu ja seejärel kurssi muuta.

Liidukantsler on kindlameelselt seisnud ebapopulaarseks saanud immigratsioonipoliitika ja ühtse Euroopa eest. Merkeli Saksamaa võttis vastu suure osa Süüriast Euroopasse saabunud põgenikest. Selle eest pälvis ta põgenikekriisi alguses suure heakskiidu ja populaarsuse. Kuid hea ei tule ilma halvata, ja kui asjad migrantidega hakkasid hapuks minema, ei olnud süüdlast vaja kaua otsida.

Merkel on korduvalt kinnitanud, et pagulaste ja terrorismi vahel puudub seos, kuid mitmed hiljutised terrorirünnakud on pannud inimesi tema sõnades kahtlema. Juulis ennast Baieris õhku lasknud asüülitaotleja pani ka Merkeli tunnistama, et side nende vahel siiski eksisteerib. «Rändeteid on kasutatud terroristide Euroopasse smugeldamiseks,» vahendas Telegraph tema sõnu.

Merkel, kes räägib veatut vene keelt ning pärineb pastorist isa ja filoloogist ema konservatiivsest kodust, sündis küll Lääne-Saksamaal, kuid kasvas üles Ida-Saksamaal. See avaski talle 1990. aastate alguses tee suurde poliitikasse. Põhjuseks see, et tollane kantsler Helmut Kohl vajas oma valitsusse kedagi taasühinenud Idast, ja Merkel, kes peale kõige muu on ka õrnemast soost, täitis selle lünga täiuslikult.

Seista võimuka naisena maskuliinses maailmas nõuab teatud omadusi ja neist olulisim on oskus ennast kehtestada. Merkel ei tee erandeid, tema eraelu ei tooda kollasele ajakirjandusele skandaale, ta on äärmiselt tagasihoidlik. Tema jaoks on Euroopa Liidu reeglid kõigile ühised – seda nägime nii Kreeka puhul kui ka majanduskriisi lahendamises juhtrolli omandanud Saksamaa suhtumises.

Oodatakse, et järgmise aasta sügisel ees seisvate üldvalimiste tõttu keskendub Merkel vahepealsel ajal pigem Saksamaa siseprobleemidele, mitte riigiülestele arengutele, eriti arvestades immigratsioonivastaste ja paremäärmuslike jõudude populaarsuse järsku kasvu.

Ajakirja Time poolt 2015. aastal aasta inimese tiitli pälvinud ning rohkem kui kümme aastat Saksamaa (ja Euroopa Liidu) eesotsas istunud naine väärib kui mitte muud, siis vähemalt sügavat austust. Keegi peab vastutuse võtma, ja seda on Merkel teinud.