Jaak Uibu: kas avalik pöördumine presidendikandidaatide poole oli tulemuslik?

Presidendikandidaadid (vasakult) Siim Kallas, Eiki Nestor, Marina Kaljurand, Mailis Reps, Mart Helme ja Urmas Paet. Pildilt on veel puudu Allar Jõks. Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Pealkirjas välja toodud küsimuse esitasime Toompea Haridusseminari sõprusringis, kirjutab riigikogu Eesti rahvastiku toetusrühma konsultant Jaak Uibu.

Seadsime hindamise pidepunktid  ja  vaagisime  saadetud vastuseid, kõrvutades neid pöördumises (saadetud 22. juunil) esitatuga: palun sõnastage sündimuse viimiseks taastetasandile kolm ettepanekut, mida hakkate presidendiks saades ellu viima.  Kasutasime seejuures Lennart Meri stiili, et «eksamineerida» riigipeaks pürgijaid asjatundlikkuses riigi  kõige põletavamas probleemis. On ju maaelu hääbumise, koolide sulgemise ja kogu haldusreformi taga madal sündimus ja seeläbi elanikkonna vananemine.

Seadsime vastuste laekumise tähtajaks kaks nädalat lootuses, et sedavõrd olulise küsimuse üle on kandidaadid kindlasti mõtisklenud. Selle aja vältel saabus vaid Jaak Jõerüüdi vastus. Paar päeva hiljem laekus see ka Mart Helmelt. Ülejäänutega oli raskem – tuli lausa mitu korda meelde tuletada ja kui olid vastanud ka Siim Kallas (pärast seda, kui valimiskogu eeldatavatele liikmetele olime saatnud juba laekunud vastused ja mittevastanute nimed) ning lõpuks ka Marina Kaljurand, asusime selle ülevaate koostamisele. Ühe kandidaadi - Indrek Tarandiga olime sõbralikus kirjavahetuses, kuid hiljem see lakkas ja vastust temalt ei tulnud.

Oleme tänulikud kõigile presidendiks pürgijatele nende vastuste eest.

Kõik vastanud olid ühisel arvamusel, et sündimuse languse näol on tegemist olulise tõsist tähelepanu nõudva probleemiga. See annab lootuse, et presidendiks valitu hakkab sellega tegelema.

Kas vastati oodatava sisukusega ja läbimõeldult?

Näib, et küsimus tabas kandidaate ja nende kampaaniameeskondi mõnevõrra ootamatult. Selles peegeldub ka riiklike institutsioonide senine suhtumine sündimuse langusesse. Me ei küsinud selle languse põhjusi. Sestap ei püüdnud keegi leida ka vastust, miks on väljaränne suur ja sündimus madal. Loomulikult on põhjusi palju, kuid ilma neid teadmata ei ole võimalik efektiivselt tegutseda.

Kas meie avalik pöördumine võiks mõjutada presidendivalimiste tulemusi? Me loodame seda. Paraku leidis pöördumine üsna tagasihoidliku meediakajastuse, näiteks Eesti Rahvusringhääling ei valgustanud pöördumist ega ka sellele saabunud vastuseid üldse. Avaliku pöördumisega täitsime oma kodanikukohust küsimuses, mis juba täna mõjutab elu Eestis, kuid seda enam Eesti tulevikku.

Kas avalik pöördumine mõjutab valitava presidendi tegevust? Kahtlemata. Ükskõik keda valitakse,  ei saa ta  eirata antud lubadusi, kui vaid meedia neid meelde tuletab. Pöördumine teravdas avalikkuse tähelepanu Eesti ees seisvale probleemile.

Kokkuvõttes oli avalik pöördumine presidendiks pürgijate poole tulemuslik. Esitame allpool meie arvates olulised juhtmõtted kõigilt vastanutelt, mis üheskoos oleksid mõjusad:

Siim Kallas: Teema on oluline ja tahaksin kindlasti rahva ellujäämise ideedele tõsiselt reageerida.  

Eiki Nestor: President saab muuta suhtumist, mis on väike, kuid vajalik samm soovitud eesmärgi saavutamiseks.

Jaak Jõerüüt: Iga inimene on aga võimeline sisimas tajuma, kas ta juhib, s.h kas riigijuhid armastavad oma maad või lüpsavad ja kurnavad oma maad (…) Laste arv perekonnas hakkab tõusma siis, kui on julgust teha ametlik abieluotsus, mitte et jõlgud niisama vabaabielus, kust on väga lihtne lahkuda.  President peaks vähemalt igas teises oma kõnes kordama  ühtainsat lihtsat lauset: „Eestlased, te olete alati kodumaale tagasi oodatud“.  

Allar Jõks: Põhiseaduse preambuli kohaselt Eesti Vabariigi mõte seisneb selles, et  tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Seetõttu peaks vabariigi president olema justkui filter, kes peab iga seadust hindama vaatenurgast, kas see aitab tagada eesti rahvuse säilimist läbi aegade.

Urmas Paet: Tegemist on ühe olulisima ühiskonna ees seisva murega. Seetõttu tuleks kõigi poliitikate ja otsuste ettevalmistusel kaaluda ka nende mõju demograafilisele olukorrale.

Mailis Reps: Loon presidendi institutsiooni juurde ekspertidest koosneva  kogu tervikliku rahvastikupoliitika välja töötamiseks ja  pidevaks  täiendamiseks.  

Mart Helme: Lapsed on  tegelikult Eesti suurim ja kalleim vara. Kogu Eesti muu poliitika turvalise tuleviku nimel ei ole midagi väärt, kui ta pole seotud meie rahvus- ja iibepoliitikaga (...)  Konkreetselt peab selle tagama abinõude ja meetmete süsteem.

Marina Kaljurand: Naasmine kodumaale tuleb muuta lihtsamaks.

Mitmed neist ettepanekutest on kohe ja ilma suuremate kulutusteta ellu viidavad. Õiged mõtted, kuid kuidas saavutada nende täitmine? Küllap on selles suur roll nii meedial kui meil kõigil. Jälgigem siis, kuidas valitav president täidab oma tänaseid lubadusi. Ja vajadusel tuletagem talle seda valjul häälel meelde!