/nginx/o/2016/08/26/5763623t1h5f53.jpg)
Valitsuse koalitsioonilepingus on kirjas, et kavas on edendada kõikides haridusastmetes ettevõtlusõpet. Võrreldes näiteks aktsiisimäärade tõstmisega ei ole ettevõtlusõppe edendamine avalikus ruumis erilist tähelepanu pälvinud, kuid pikemas perspektiivis võib just ettevõtlusõpe osutuda Eesti Nokiaks ehk Eesti pikaajalise majandusedu aluseks, kirjutavad reforminoored Carl-Robert Reidolf ja Sander Andla.
Parempoolsete liberaalidena usume, et riigi majandusliku jõukuse aluseks on üksikisik ning tema ettevõtlikkus ehk teisisõnu võlgneme oma majandusliku edu ettevõtjatele. Seega kui tahame tugevat majandust, vajame ettevõtjaid. Nüüd tekib küsimus, kust neid võtta?
Üks meetod on ära kasutada kodumaist potentsiaali. Praegu õpib Eesti üldhariduskoolides ning kutsekoolides kokku umbes 165 000 noort. Kui eeltoodud 165 000 noorest näiteks kümnendik astuks ärimaailma, siis oleks meil juba juures 16 500 uut ettevõtjat. Seega on potentsiaali küll ja veel.
Fakt on aga see, et niisama üleöö need noored ettevõtlusesse ei tule. Vaja on midagi, mis kujundaks ja arendaks noortes ettevõtlikku hoiakut ning annaks neile teadmisi ettevõtluse kohta. Kui inimesel puuduvad innovatiivne mõtlemine ning ettevõtlusalased teadmised, siis suure tõenäosusega ta ärimaailma ei astu, või kui astubki, siis kukub kompetentsi puudumise tõttu üsna kiirelt läbi ning rohkem ettevõtlusega tegemist ei tee.
Siinkohal vajamegi ettevõtlusõpet, mis kujundaks õppijates eelpool nimetatud ettevõtlikku hoiakut ning arendaks noorte ettevõtlusalaseid teadmisi ja oskusi. Just ettevõtlusõpe peaks olema sild koolilõpetaja ja ärimaailma vahel.
Eestis leiduvad juba mõned koolid, mis rakendavad ettevõtlusõppe programmi väga edukalt kõigil haridusastmetel. Hea näide on Raplamaalt, Kohila gümnaasium, kus uus juhtkond on võtnud sihiks ettevõtlusõppe osatähtsuse suurendamise kooli õppeprogrammis. Lisaks õpilasfirmade propageerimisele gümnasistide seas suunatakse juba ka algklasside õpilasi innovatiivselt mõtlema.
Sama rada on läinud paljud koolid üle Eesti, ent siiski väike osa. Praegu sõltub ettevõtlusõppe jõudmine koolidesse suuresti just kooli juhtkonna suhtumisest. Kui aga juhid ettevõtlusõpet ei toeta, siis on olemas terve rida vabandusi, miks seda rakendama ei peaks, alustades tunnimahu puudumisest ning lõpetades kvalifitseeritud õpetajate defitsiidiga. Samas kui kooli juhtkond ettevõtlusõpet toetab, on ettevõtlusõpe ka edukalt rakendunud ning ajapuuduse ja kvalifitseeritud pedagoogide nappuse probleemi pole nendes koolides isegi tõstatatud. Kui on piisav tahe ja motivatsioon olemas, siis pole ka ettevõtlusõppe rakendamine probleem.
Olukord, kus ettevõtlusõppe rakendumine sõltub pelgalt koolijuhi hoiakutest, on problemaatiline. Kui kooli juhtkond otsustab, et ettevõtlusõpe ei ole mis iganes põhjusel otstarbekas, siis ei näe enamik kooli lõpetanud noori ettevõtjat kui elukutset. Isegi need noored, kellel on huvi äri alustamise vastu, kõhklevad, sest neil puuduvad ärialased teadmised ja oskused. Kardetakse üle oma varju hüpata ning minnaksegi palgatööliseks suurkorporatsioonidesse.
Sisuliselt kaotab nii mõnegi kooli juhtkond praegu noorte elust ühe valikuvariandi. Kui lisada siia veel asjaolu, et ettevõtlusõppe läbinud noor on tulevikus ka tööturul konkurentsivõimelisem võrreldes noorega, kes ettevõtlusõpet läbinud ei ole, siis võib öelda, et olukord on äärmiselt problemaatiline. Taoline situatsioon nõuab muutmist.
Lahenduseks saab olla lastevanemate suurem kaasarääkimine nende laste tulevikku otseselt puudutavate küsimuste osas. Teatavasti on igal koolil hoolekogu, kuhu kuuluvad ka aktiivsemad lapsevanemad ning mis omab märkimisväärset mõju kooli juhtimisotsuste üle. Ettevõtlusõpe on kindlasti koht, kus hoolekogud peaksid seisukoha võtma ning koolijuhtidega läbi rääkima.
Valitsuse tegevuskavas olevast punktist saavad koolijuhid sisuliselt mööda vaadata, kuid hoolekogude seisukohavõtte on koolijuhtidel keeruline ignoreerida. Sestap võiksidki ettevõtlusõpet mitterakendavate koolide hoolekogud viia end kurssi ettevõtlusõppe olemuse ja eesmärkidega ning seejärel võtta selles küsimuses selge positsiooni. Reformierakonna noortekogu on valmis hoolekogusid positsiooni kujundamisel aitama.
Õpilastelt häid eksamitulemusi nõudvate koolijuhtide jaoks ei pruugi noorte ettevõtlikkuse ning ettevõtlusalase kompetentsi edendamine olla peamine prioriteet. Samas kui võtta arvesse Maailma Majandusfoorumi tehtud prognoosi, mis toob välja, et 65 protsenti täna kooliteed alustavatest noortest hakkab tulevikus töötama sektorites, mida täna veel ei eksisteeri, siis ilmneb, et tulevikus edukaks läbilöömiseks on olulised ettevõtlik hoiak ja ettevõtlusalased oskused. Oluline on omada teadmisi paljudest valdkondadest.
Loomulikult ei peaks kool kujundama kõikidest ettevõtjaid, samas ei peaks kool kujundama kõikidest ka palgatöötajaid. Kool peaks näitama õpilastele, et on olemas võimalus hakata palgatöötajaks, kuid samamoodi eksisteerib võimalus tegutseda ettevõtjana. Valiku, kas alustada ettevõttega või hakata palgatöötajaks, teeb iga koolilõpetaja ise juba sisuliselt pärast põhikooli, kas suundub kutsekooli ametit õppima või jääb end keskkooli harima.
Meeles tuleb pidada seda, et kui ei ole ettevõtjaid, ei saa olla ka palgatöötajaid. Pealegi peab ka palgatöötaja mõistma, kuidas toimib ettevõte, kus ta töötab. Stabiilseks majanduskasvuks on meil aga vaja ettevõtjaid, kelle tekkele saab meie haridussüsteem olulisel määral kaasa aidata.