Ettevõtlusõpe - Eesti majandusedu alus
Parempoolsete liberaalidena usume, et riigi majandusliku jõukuse aluseks on üksikisik ning tema ettevõtlikkus ehk teisisõnu võlgneme oma majandusliku edu ettevõtjatele. Seega kui tahame tugevat majandust, vajame ettevõtjaid. Nüüd tekib küsimus, kust neid võtta?
Üks meetod on ära kasutada kodumaist potentsiaali. Praegu õpib Eesti üldhariduskoolides ning kutsekoolides kokku umbes 165 000 noort. Kui eeltoodud 165 000 noorest näiteks kümnendik astuks ärimaailma, siis oleks meil juba juures 16 500 uut ettevõtjat. Seega on potentsiaali küll ja veel.
Fakt on aga see, et niisama üleöö need noored ettevõtlusesse ei tule. Vaja on midagi, mis kujundaks ja arendaks noortes ettevõtlikku hoiakut ning annaks neile teadmisi ettevõtluse kohta. Kui inimesel puuduvad innovatiivne mõtlemine ning ettevõtlusalased teadmised, siis suure tõenäosusega ta ärimaailma ei astu, või kui astubki, siis kukub kompetentsi puudumise tõttu üsna kiirelt läbi ning rohkem ettevõtlusega tegemist ei tee.
Siinkohal vajamegi ettevõtlusõpet, mis kujundaks õppijates eelpool nimetatud ettevõtlikku hoiakut ning arendaks noorte ettevõtlusalaseid teadmisi ja oskusi. Just ettevõtlusõpe peaks olema sild koolilõpetaja ja ärimaailma vahel.
Võtmetähtsusega on koolijuhtide toetus ettevõtlusõppele
Eestis leiduvad juba mõned koolid, mis rakendavad ettevõtlusõppe programmi väga edukalt kõigil haridusastmetel. Hea näide on Raplamaalt, Kohila gümnaasium, kus uus juhtkond on võtnud sihiks ettevõtlusõppe osatähtsuse suurendamise kooli õppeprogrammis. Lisaks õpilasfirmade propageerimisele gümnasistide seas suunatakse juba ka algklasside õpilasi innovatiivselt mõtlema.