Juhtkiri: meil on Kallas ja meil on Kaljurand…*

Karikatuur. Foto: Urmas Nemvalts

Eestis ei vali presidenti rahvas, vaid esindusdemokraatiale kohaselt valitud saadikud riigikogus või vajadusel valimiskogus. Ometi on meie riigis, mille põhiseaduse esimene paragrahv annab rahvale kõrgeima riigivõimu kandja staatuse, olnud alati tähtis ka rahva seisukoht tulevase riigipea suhtes.

Eesti presidenti on nimetatud küll sümboliks, küll majakaks, küll esimeseks arvamusliidriks ja nii edasi. Otsevalimiste puhul tuleks presidendi kui võimude tasakaalustaja roll senisel kujul üle vaadata, on meie riigiõiguse asjatundjad valdavalt arvanud. Samal ajal rahva olematu toetusega mandaat praeguse süsteemi juures oleks samuti riskantne, sümbolina küsitav.

Seepärast on kandidaatide populaarsust testivad avaliku arvamuse uuringud vajalikud, kuigi kriitikute väitel polevat rahva seisukohal mõtet, sest rahvast ei sõltuvat midagi. Sõltub küll. Pealegi pole tühi sõnakõlks ka väide, et president, sõltumata varasemast parteilisest kuuluvusest või ametikohast, peaks olema kogu Eesti rahva president.

Postimehe tellitud ja TNS Emori läbi viidud värske uuring, mille käigus küsitleti 1505 Eesti elanikku vanuses 15–74 aastat, kinnitab Marina Kaljuranna püsimist rahva lemmikuna, sealjuures on tal suurim toetus nii eestlaste kui ka muulaste seas ning eri vanuste lõikes. Siim Kallas, keda toetavad enam mehed ja ka kõrgemapalgalised, on samas toetust juurde saanud, milles kahtlemata on oma osa mänginud veenvad avalikud esinemised suve teises pooles. Jälitajatest on tugevaim positsioon Mailis Repsil, veel siiski samasuguses suurusjärgus oleva Allar Jõksi trend on langenud.

Kaks rahva seas populaarsemat presidendikandidaati on niisiis praeguse seisuga Reformierakonna taustaga. Otse öeldes tähendab see, et erakond eesotsas peaministrist esimehe Taavi Rõivasega peab jõudma iseendas viimaks selgele otsusele ja valima. Jätkuv keerutamine toob olukorra, kus riigikogu voorude järel võib valimiskogus tulemus olla ettearvamatu. Ei ole sugugi kindel, et võimalik finaal tulekski Kallase ja Kaljuranna vahel, enamgi veel – võimalik, et otsustavasse järku ei jõua kumbki.

Valimiskogu ei ole rahvas, sootsiumi minimudel. Seal liituvad riigikogu 101 liikmega veel 234 valijameest, kes tulevad kohalike omavalitsuste volikogudest. 2013. aasta kohalikel valimistel võidutses Keskerakond Tallinnas ja Ida-Virus, kuid maakondades saatis edu Isamaa ja Res Publica Liitu. Kuigi erakonnad ei kontrolli isegi oma liikmete hääli, kõnelemata valimisliitude esindajatest, keda on samuti valimiskokku oodata. Ees seisab otsustav vaatus.

* – Parafraas Reformierakonna sajandivahetuseaegsest kampaanialaulust.