Täna kell 11.00 heitis Postimehe otsestuudios pilgu Eesti presidendivalimiste ajaloole endine peaminister, eurosaadik ja staažikas poliitik Andres Tarand. Tema sõnul on president tavaliselt «ette ära tehtud», kuid alati leidub ka erakond, kes kokkuleppest kinni ei pea.
PÄEVAINTERVJUU Andres Tarand: presidenti on ikka «ette ära tehtud» (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kas president võiks saada valitud riigikogus?
«Muljet on küll loodud, aga ma olen kindel, et ei lähe täide unistus, et presidendi valimisega saaks hakkama riigikogu, see ei ole Eesti traditsioon siiamaani,» alustas Tarand.
1992. aastal kui Lennart Meri valiti esimeseks presidendiks lähtuti presidendivalimiste korraldamisel paljuski sellest, et kõigil olid silme ees konkreetsed isikud – Lennart Meri ja Arnold Rüütel, meenutas Tarand. «NSVL oli lagunenud ja Rüütel ei esindanud enam nomenklatuuri, aga tema selja taga seisis terve hulk neid, keda ma nimetasin lootskaladeks – kalakesed, kes haikala selja taga passivad. Ja see oleks takistanud meie arengut, sest nad olid harjunud teistsuguse süsteemiga,» selgitas ta.
Presidendi isikuomadustest
Tarand leidis aga, et Rüütli presidendiks saamine pärast Merit oli väga õige ja kasulik samm. Meri kahe ametiaja jooksul said uued noored juhid alustada uuendustega ja Rüütel pakkus palju oma pooldajatele, keda oli rahva seas palju.
Presidendi isiksuseomaduste puhul leiab Tarand, et on oluline, et tal oleks mingi omapära. «Peaasi, et ta on tüüp omaette, et ta ei tahaks olla kangesti kellegi teise moodi. Ses osas pole Eestil seni häda olnud.» Ta meenutas, kuidas Meri suutis muidugi oma omapäraga ka vahepeal üle soolata – hästi mäletatakse näiteks Bushi gloobusele risti joonistamist.
Tarandi presidendiks kandideerimisest
Omaenda presidendiks kandideerimist kommenteerides sõnas Tarand, et tegu oli erakonna soovile järele andmisega, temale endale on tseremoniaalsete kohustuste täitmine olnud vastumeelne. «Aga siis alustas keegi kampaaniat liiga vara ja natuke ebaõnnestunult prügikastide peale pilte kleepides ja sellega oht, et ma võiks presidendiks saada, kadus,» tegi ta kokkuvõtte.
«Kõik erakonad olid veendunud, et just meie teeme presidenti. Kõlab nagu käiks suur tegemine. Ei tee midagi, see inimene on ammu enne tehtud,» kommenteeris ta. Sealjuures nentis Tarand, et Eestis erakondadevahelised lepped eriti ei pea – keegi ikka petab ja kuna hääletamised on salajased, ei saa milleski kindel olla.
Kampaaniameistrite roll presidendi tegemisel
Kampaaniameistrid on omaette ala ka pikka aega tegutsenud demokraatias, nad on olnud olemas varem ja on edasi, nentis Tarand. «Ma kardan, et see osa on läinud liiga suureks,» leidis ta siiski – keskendutakse liiga palju hea mulje jätmisele ja vähe sisulistele küsimustele.
Naispresidendi vajalikkusest
«Mina olen oletanud juba mõnda aega, et oleks aeg ka Eestis naispresident valida. Mulle ei ole see nimi praegu üldse tähtis, aga naisi on ikka mõnikümmend võtta, kes sellega hästi hakkama saaks. Me oleme ainukene Läänemere äärne riik, kus ei ole naisi üleüldse mingi niisuguse ametiga pärjatud,» sõnas Tarand. Ta meenutas, et nii Skandinaavias ja Venemaal on sealjuures olnud ju ka väga hinnatud kuningannasid. Praegu kahe naiskandidaadi nime kõlamise järel paistab justkui oleks võimalus naispresident saada suurem kui varem.
Tarand leidis, et presidendiameti liikumine meestelt naise kätte, oleks Eestile väga vajalik ja ka meie naistele kasulik. «Me oleme ju punane latern palgalõhes,» meenutas ta.
Järgmine otsesaade Postimehe stuudios on eetris kell 12.00, kui poliitika.guru toimetajad Tõnis Leht ja Keit Kasemets annavad hinnangu kandidaatide võimalustele riigikogus valituks osutuda.
Kell 20.15 on Postimees otse-eetris Kanal 2 presidendidebati telgitagustest.
Kell 23.00 võtavad poliitika.guru toimetajad debati ja saatepäeva kokku Postimehe stuudios.