Vene vägede lahkumine Paldiskis

FOTO: AFP / Scanpix

Erukindralist riigikogu liige Ants Laaneots (Reformierakond) meenutab ärevaid aegu 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate algul, mil taastati Eesti Vabariik, kuid Eestis olid endiselt võõrväed. Riigikaitse areng võinuks aga olla ka teistsugune, kui oleksime haaranud kinni pakutud võimalustest.

Tellijale

Kui Balti riigid 1980. aastate lõpul oma iseseisvust taastama asusid, kujutati vaevalt ette, milliseid riske ja ohte see tegelikult endaga kaasas toob. Seda mitte ainult neis riikides tegutsenud võimsa NSV Liidu repressiivsüsteemi – KGB ja siseministeeriumi jõudude –, vaid ka sõjaväe näol.

Seda, et lagunev impeerium on valmis rahva vastu relvajõude kasutama, nägime detsembris 1986 Almatõs, kus hukkus ametlikel andmetel kolm, mitteametlikel 174 inimest ja vigastada sai 1215 inimest; aprillis 1989 Thbilisis, kus tapeti 19 inimest ja 251 sai vigastada; 1990. aasta jaanuaris Bakuus, kus dessantväelased ja sisevägede sõdurid tapsid tankide toel 131 inimest, 744 sai haavata. Ei olnud välistatud risk, et sama võib juhtuda Eestis. Mida kujutasid endast Nõukogude väed Balti riikides enne nende väljaviimist 1990. aastate algul?