/nginx/o/2011/01/21/502141t1hb91d.jpg)
Pärisime Nimede Eestistamise Liidu sekretärilt E.Salurannalt, kuidas viimaste kuude jooksul on arenenud nimede eestistamise aktsioon.
Postimees 1936. aastal: aasta lõpuks 100 000 uut nime
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Suvisele ajale vaatamata rahuldavas tempos. Nimede eestistamine tänavu on poole elavam kui mullu. Võidupüha järelkaja kestab edasi, kuigi me suve jooksul teadlikult mingit propagandat pole teinud.»
«Kas on oodata aasta lõpuks mingit suuremat aktsiooni?»
«Septembris algame uuesti selgitustööga. Laiemaulatuslikum sügisene propaganda on eriti tähtis selle tõttu, et 1. jaanuariks kaotab maksvuse senine nimede eestistamise seadus ja algab jällegi maksuline eestistamise kord.»
«Kui palju nimesid on seni eestistatud?»
«Ümmarguselt arvestades on 75 000 uue nime juba kätte saanud ja käigus on nime muutmise palved 9000 isikul. Möödunud aastal eestistas nime 30 000 isikut, ülejäänud osa aga tänavu.»
«Palju oli meil üldse võõrapäraseid perekonnanimesid?»
«Statistika keskbüroo andmeil ümmarguselt 392 000. Aasta lõpuks loodame 100 000 eestistatud nime täis saada.»
«Kuid tuleval aastal, peale praeguse seaduse lõppu, mis siis saab?»
«Selle kohta veel seisukohti pole, küll aga on olnud mõningaid eraviisilisi kõnelusi. Küsimus tuleb lõplikult otsustamisele alles detsembris, kui tänavuse töö tagajärjed täielikult nähtavad.»
23.08.1936