Välisministeerium on mänginud olulist rolli nii Eesti riikliku järjepidevuse säilitamisel kui ka Eesti riigi iseseisvuse taastamisel. Pidupäeva tähistamiseks tõi ministeerium arhiivist välja mõningad dokumendid ja fotod, mis jutustavad 25 aasta tagustest sündmustest.
Välisministeerium meenutab: dokumendid, mis aitasid meid lähemale iseseisvuse taastamisele
Head ja õnnelikku iseseisvuse taastamise aastapäeva!
Tagantjärele vaadates on selge, et ettevalmistus vabaduse saabumiseks käis juba laulva revolutsiooni aegadel – üleminekuperioodil. Keegi ei osanud aga aimata, et võimalus iseseisvuse taastamiseks saabub nii ruttu.
Välisministeeriumis hakkasid värsked tuuled puhuma 1990. aastal kui Eesti NSV Ülemnõukogu kinnitas 3. aprillil ametisse üleminekuvalitsuse, mille peaminister oli Edgar Savisaar ja välisminister Lennart Meri.
1990. aasta lõpupoole loodi Eesti Vabariigi infobürood Kopenhaagenis, Helsingis, Bonnis, Londonis, Pariisis ja Stockholmis, millest said tänaste saatkondade eelkäijad.
Augustiputšipäevadest on kirjutatud palju. Välisminister Meri viibis sel ajal Helsingis, olles samas tihedas suhtluses peamajaga, mis asus tollal Toompea lossis. Tegelikult oli Meri sel ajal naasmas juba Tallinna, kuid jäi kuni valitsuse korralduseni Helsingisse. Staabi seadis ta sisse Tuglase Seltsis ja Eesti Kultuuripunktis.
Väga kõnekad on Lennart Meri kaks ajaloolist kirja (21. august ja 23. august), mis ta saatis Helsingist peamajja kindlate korraldustega, väljendades samas emotsionaalselt kõike seda, mis nendel päevadel õhus oli.
VÄSINUD TERVITUSTEGA: Lennarti kiri 23. augustil 1991 Eesti kultuuripunktist Helsingis pärast taasiseseisvumisjärgset pressisuhtluse maratoni.
Selleaegse meeleolu ilmekaks näiteks oli paari töötaja plaan luua ühte Lasnamäe tornmajja põrandaalune ministeerium. Lasnamäele sai viidud juba arvuti, printer, telefaks, mobiiltelefon ja välisministeeriumi blanketid. Samal ajal jagas Lennart Meri Helsingis arvukaid intervjuusid välisriikide ajakirjanikele ning suhtles lääne poliitikutega. Õnneks oli Eestil sel hetkel olemas välisminister, kes oli valmis astuma rahvusvahelisele areenile ja kes ise seda kõike ka nautis!
Naastes 23. augustil laevaga Tallinnasse, keeldus Meri seni laevalt maale astumast kuni sadamas lehviv punalipp oli maha võetud.
PRESSIKONVERENTS 24. augustil 1991 Tallinnas. Vasakult Toivo Klaar, Lennart Meri ja Tiit Pruuli. Foto: Peeter Langovits.
24. augustil andis välisminister juba Tallinnas pressikonverentsi ja sõitis seejärel koheselt turneele diplomaatilisi suhteid taastama. Balti välisministrid tegid ühisvisiidid Islandile, Taani, Norrasse, Saksamaale, Rootsi ja Soome.
LÄÄNERIIKIDE TUNNUSTUS, tuju on hea. Lennart Meri ja tollane Taani välisminister Uffe Ellemann-Jensen Toompeal kuulsas Meri kabinetis. Foto: välisministeeriumi arhiiv
Tähtpäevav puhul on ka sobiv meelde tuletada, et selle aja väga põnevaid ja laiemale avalikkusele tundmata muljeid saab lugeda ministeeriumi välja antud raamatutest “Teine tulemine I – taasiseseisvunud Eesti Vabariigi välisesindused” (2003) ja “Teine tulemine II – välisministeeriumi taasloomise lugu” (2008). Kahte köitesse on kogutud unikaalne materjal diplomaatide värvikatest mälestustest ja fotodest, mida hakati koguma 2001. aastal.