Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Mammi riigikogulastele: lõpetage molutamine, hakake tööle! (6)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Ene Pajula
Copy
Ajakirjanik Ene Pajula
Ajakirjanik Ene Pajula Foto: Tairo Lutter

Mammile ei anna rahu meie poliitikute loid suhtumine oma teenistusülesannete täitmisel – presidendi valimine pole ju mõni naljategu! See pärast ütleb mammi riigikogulastele: jätke jama!

Seekord on mammi tulivihane. Nii vihane, et ei saa jätta halvasti ütlemata. Halvasti ütlemata ei kellelegi muule kui riigikogu liikmetele. Lõppeks on mammi valinud riigikogu heas usus, et nad teevad korralikult oma tööd, mitte ei tegele nonstoplehmakauplemisega.

Vähe sellest, et valitsuses käib üks lõputu jaskar. No tõepoolest, kas nad on üheski asjas suutnud kokkuleppele jõuda? Tants Euroopa kontrollikoja liikme valimise ümber käib juba aasta otsa, aga lahendust ei paista. Kas nad siis ei mõista, et Juhan Partsist pädevamat kandidaati sellele kohale ei paista kuskilt? Vaevalt küll.

Mis riigikogulastesse puutub, siis kuulub nende EV põhiseadusest tulenevate töökohustuste hulka ka presidendi valimine.

Eriti pettunud on mammi Reformierakonnas. Kuidas on võimalik, et meie juhtiv erakond lihtsalt ei suuda otsust langetada? Piimamees Tevje on ju küll tore mees, aga mitte poliitikuna. Siililegi selge, et halb otsus on parem kui lõputu arutelu ühelt poolt vaadates ja teiselt poolt vaadates…

Mammil on juba täiesti ükskõik, kus otsuseid vastu võetakse, olgu see ees- või tagatoas, köögis või vanni veerel, peaasi, et neid vastu võetakse. Mammi tahab kindel olla, et praegustel ärevatel aegadel, mil rahvusvaheline olukord võib kergesti käest minna, on meil eesotsas inimesed, kes suudavad kiiresti otsustada. Ja muide, mammi vähemalt loodab, et riigikogus on mõni liige, kes teab, mis juhtus eelmine kord, kui riigikogu ennast lehmakauplemise juurde unustas. See lõppes vaikiva ajastuga!

Tagasi üles