Rahvas on vaid korra Eesti Vabariigile presidenti valinud, tehes seda samaaegselt 20. septembril 1992 toimunud Riigikogu valimistega. See oli erandlik ja valituks saamiseks piisas üle 50% valimas käinute häältest.
Peeter Langovitsi tagasivaade: rahvas valis presidenti
Presidendivalimised kuulutati välja 9.juulil ning kampaania võttis kiiresti tuurid üles. Valimisliit «Kindel kodu» seadis üles Arnold Rüütli kandidatuuri, Valimisliit Isamaa Lennart Meri, ERSP soosik oli Lagle Parek ning Rahvarinne pidas vääriliseks Rein Taageperat. Lisaks Jaks Lankots ja Uno Ruus üksiküritajatena.
Riigikogu valimispropagandaga koos koguti ka allkirju presidendiks pretendeerijate toetuseks. Kandideerimiseks oli vaja koguda 10000 hääleõigusliku Eesti Vabariigi kodaniku toetusallkirja ning esitada need valimiskomisjonile 11. augustiks. Vajaliku toetuse said Rüütel, Meri, Parek ja Taagepera ja 20.augustiks kinnitas valimiskomisjon ametlikult nad presidendi kandidaatideks. Jälgisin kaameraga toimuvat Tallinnas.
Igal ühendusel olid omad tunnuslaused, millega hääli püüdma asuti. Arnold Rüütel -«Eesti suudab!». Ta kohtus rahvaga Sakala keskuses. Lagle Parek – «Eesti tuleb tagasi! ». Üritused vanalinnas, 23.augustil Raekoja platsil ja Hirvepargis, Lennart Meri – «Plats puhtaks! ». Osales konverentsidel Viru hotelli konverentsisaalis ja Linnahallis.
California ülikooli professor Rein Taagepera asus tööle 1992. aasta suvel Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna dekaanina. Reaalse demokraatiakogemusega kandidaadina kaasati ta valimiskarusellile lausa kolme sloganiga: «Uus aeg vajab uusi inimesi!», «Sinu saatus on meie mure!» ja «Eesti Ühtsuse President». Teda võis näha üritustel Raekoja platsil, linnaosades, turgudel ja ka Tallinna Loomaaias.
Rahvahääletus ei andnud veel Eestile presidenti: Arnold Rüütel kogus 41, 77% häältest, Lennart Meri 29,51%, Rein Taagepera 23,39% ja Lagle Parek 4,23%. Kuna keegi vajalikku 50% künnist ei ületanud, läks põhiseaduse järgi valimine Riigikogusse, kus seati üles 2 enim hääli saanut.
Riigikogus kogus Lennart Meri 59 ja Arnold Rüütel 31 häält. Siis veel polnud 2/3 hääle kogumise nõuet. Valimiskomisjon luges kehtetuks 11 valimissedelit ja kuulutas valituks Eesti Vabariigi Presidendiks Lennart Meri. Kuigi rahvas eelistas Rüütlit, sai parlamentaarse riigi Presidendiks Riigikogu valikuga Meri.