«Simpsonite» fänni Homeri tätoveeringud

FOTO: SCANPIX

Tätoveeringuomanikud ilmselt ei ole sellele kuigi palju mõelnud, ent autoriõiguste plaanis ei ole nad suure tõenäosusega sugugi ise oma kehakaunistuste omanikud. Kuidas autoriõigused tätoveeringute puhul rakenduda võivad, kirjutab USA kontekstis Drake'i ülikooli intellektuaalse omandi õiguse professor Shontavia Johnson veebiväljaandes The Conversation.

Rohkem kui 20 protsendil ameeriklastest on vähemalt üks tätoveering ning millenniumilaste puhul tõuseb see näitaja peaaegu 40 protsendini. Mis võiks olla veel intiimsemalt osa sinust kui tükike kehakunsti, mis on igaveseks tindiga sinu nahale kantud? Tõenäoliselt eeldad, et sinu kehal olev tätoveering kuulub sulle, kuid tegelikult võib sinu tätoveeringu omanik olla keegi teine. Hiljutised kohtuasjad ja sündmused on näidanud, et kellegi teise nahale kantavad tätoveeringud võivad olla tätoveerimiskunstnike ja ettevõtete intellektuaalomand, sealhulgas nii autoriõiguse kui kaubamärgiga seoses.

Tätoveeringutega seotud kohtuasju leidub

Tätoveeringutega seotud kohtuasjad ei ole ebaharilikud. Sel aastal esitas grupp kunstnikke, kes on tätoveerinud tuntud sportlasi, sealhulgas Lebron Jamesi ja Kobe Bryanti, hagi populaarse NBA 2K videomängufrantsiisi loojate vastu, sest nende loodud tätoveeringuid on näha mängus NBA 2K16. Juhtum on praegu ühes New Yorgi föderaalkohtus veel pooleli.

Mike Tysoni kuulus näotätoveering. Foto: Scanpix

FOTO: Byron Purvis/AdMedia/SIPA/Byron Purvis/AdMedia/SIPA

S. Victor Whitmill, kes kujundas ja tätoveeris Mike Tysoni näotätoveeringu, kaebas 2011. aastal kohtusse ettevõtte Warner Bros. Entertainment Inc. autoriõiguste rikkumise eest, sest see kavatses avaldada filmis «Pohmakas 2» stseeni, milles üks tegelane sai Tysoniga peaaegu identse tätoveeringu. Osapooled saavutasid lõpuks kohtuvälise kokkuleppe.

Probleem ei piirdu aga kuulsuste ja sportlastega. Näiteks New Yorgis elav kohvikuomanik Sam Penixit ähvardati kaubamärgiõiguse rikkumise kohtuasjaga 2013. aastal tema rusikal oleva «I [kohvitass] NY» tätoveeringu tõttu. Penixi kohviku logol oli tema tätoveeritud rusikas hoidmas espressomasina portafiltrit sõnade «Everyman Espresso» vahel. New Yorgi osariigi majandusarengu ministeerium, mis omab «I ♥ NY» kaubamärki, saatis Penixile tegevuse peatamise nõude, sest nende arvates rikkus logo nende kaubamärgiõigust. Kohtuasja vältimiseks nõustus Penix mitme tingimusega, sealhulgas mõningate piirangutega oma rusika pildistamise kohta.

Drake’i ülikooli õigusosakonna intellektuaalomandiseaduse keskuse direktorina olen seda teemat ulatuslikult uurinud. Traditsioonilise seaduse rakendamisest sellisele ebatraditsioonilisele omandile kerkivad esile mõningad keerulised juriidilised probleemid. Praeguste seaduste põhjal võivad nende juhtumite põhjal kujunenud standardid mõjutada tätoveeritud inimeste loendamatuid igapäevategevusi, sealhulgas ka nende kujutamist, pildistamist või videole jäädvustamist. Terve mõistusega see just kooskõlas olevat ei paista, ent tehniliselt lubavad autoriõiguse ja kaubamärgiseadused inimeste vabadustele selliseid piiranguid kehtestada. 

Autoriõigusega kunst, mida kannad oma nahal

Kui loomingule rakendub autoriõigus, on juriidilise standardi järgi selle omanik töö looja.

USA vabariiklaste presidendikandidaati Donald Trumpi kujutav tätoveering. Foto: Scanpix

FOTO: Evan Vucci/AP

Autoriõiguse kaitse saamiseks peab looming täitma kolme kriteeriumit: see peab olema autorlusega looming, see peab olema originaalne ning see peab olema väljendatud mingis kindlas vormis. Laialdaselt aktsepteeritava teooria järgi täidavad tätoveeringud kõiki kolme nõudmist.

Esiteks sisaldab termin «autorlusega looming» kunsti. Tätoveeringud kuuluvad peaaegu iga tõlgenduse alusel seaduse järgi kunsti kategooriasse.

Teiseks, originaalsuse puhul nõuavad kohtud, et töö oleks iseseisvalt loodud ning «minimaalselt loominguline». Ülemkohus on arvamusel, et enamik loometööst ületab selle lävepaku «väga lihtsalt». Seetõttu täidavad oma tätoveeringuid ise kujundavad kunstnikud selle nõude peaaegu alati.

Kolmas nõue tähendab, et teos peab olema selline, et inimestel on võimalik seda näha ja vaadelda rohkem kui vaid hetkeks. Tätoveeringud vaid juba loomu poolest (ja mõne inimese meelehärmiks) on püsivalt inimnahale kantud ning lähedal olevatel inimestel on võimalik neid näha.

Nende põhiliste nõuete alusel saavad tätoveeringud olla autoriõiguse seaduse kaitse all ning tätoveeringu looja omab sellest tulenevaid õigusi. Nende õiguste hulka kuuluvad ka võim keelata teistel näidata, taastoota või luua originaalil põhinevaid või sisuliselt sarnaseid uusi teoseid. See kehtib näiteks fotode, videote ja kunstiteoste puhul, mis tätoveeringut kasutavad.

Ükskõik mis võib olla kaubamärk

Kaubamärgiseaduse all võib peaaegu ükskõik mis olla kaubamärk – sealhulgas sõnad, nimed, sümbolid või seadmed. Kaubamärke kasutatakse selle omaniku kaubamärgi abil saavutatud turuväärtuse ja maine kaitsmiseks ning selleks, et rahvas tunneks ära, kust tooted ja teenused pärinevad.

Olümpiatätoveering Brasiilia võrkpalluri Thaisa Menezesi käel. Foto: Scanpix

FOTO: KIRILL KUDRYAVTSEV/AFP

Mõnel juhul otsustavad inimesed ise lasta end tätoveerida oma lemmikettevõtete brändidega. Mõned korporatsioonide kaubamärgid on ka tätoveeringutel populaarsed, näiteks Harley-Davidsoni vapp ja Nike logo. Teistel juhtudel julgustavad ettevõtted oma töötajaid laskma end tätoveerida firma kaubamärgiga, pakkudes vastutasuks rahalist hüvitist. Igal juhul võivad kaubamärgil põhineva tätoveeringuga inimesed ühel hetkel vastavasisulise kohtuasjaga silmitsi seista.

Kaubamärgiseaduse rikkumise kohtuasjas peab näitama, et:

1) tätoveeritud inimene kasutab kaubamärgi jäljendust või koopiat;

2) tätoveeritud inimene kasutab seda ilma loata;

3)märgi kasutamine võib tekitada segadust

Selle standardi järgi võib peaaegu iga kaubamärgil põhineva tätoveeringuga inimene leida end kohtuasja osalisena.

End kinni katta?

Sportlased, meelelahutajad ja teised avaliku elu tegelased on tõenäoliselt kõige suuremas ohus, kui asi puudutab kehakunstiga autoriõiguse või kaubamärgi seaduste rikkumist. Oma karjääri iseloomu tõttu on need inimesed sageli avalikkuse ees ning kasutavad oma välimust, oskusi ja keha, et müüa end ning oma elatisega seotud kaupu ja teenuseid.

Ka tavalised inimesed võivad siiski leida end kaubamärgiga tätoveeringutega avalikkuse eest, näiteks fotodel ja turundusmaterjalides nagu juhtus Sam Penixiga. Lisaks sellele on internet ja sotsiaalmeedia muutnud peaaegu iga kontaktis olemise potentsiaalselt kaubanduslikuks tegevuseks, mistõttu võivad inimesed oma tätoveeringute tõttu leida end kaubamärgiseaduse rikkumise kohtuasjadest.

Praeguse kaubamärgiseaduse järgi võib juhtuda, et kaubamärgi rikkumise eest vastutav isik peab maksma kahjutasu, kohtukulud ja advokaaditasud. Kohus võib ka nõuda, et inimene lõpetaks kaubamärgi kasutamise ja hävitaks seadust rikkuvad esemed. Kaubamärgil põhineva tätoveeringu kontekstis võib tekkida mitu praktilist probleemi. Kas kohus võib nõuda tätoveeringu eemaldamist? Kuigi see on väga ebatõenäoline, ei välista seaduse selge keelekasutus seda võimalust. Tõenäolisemalt ei lubata inimesel näidata oma tätoveeringut reklaamfotodel ja avalikel esinemistel.

Kuni kohtud jm seadusandjad loovad innovatiivseid juriidilisi lahendusi, peaksid nii tätoveerimiskunstnikud kui tätoveeritud inimesed mõtlema autoriõiguslepingutele, milles on selgelt kirjas, kes on valmissaanud tätoveeringu omanik. Kaubamärgi tätoveeringuga inimesed peaksid olema teadlikud, et oma tätoveeringute kaubanduses kasutamine võib viia kohtulikult vastutusele võtmiseni. Muidu võib tätoveeritud nahal olla lõpuks mitu omanikku, kel on konkureerivad huvid, ning oma naha sees elades ei pruugi sa omada seda kaunistavat kunsti.