Kristina Kallas.

FOTO: Margus Ansu/Postimees/Scanpix Baltics

Asjaolu, et Eesti noored hallipassiomanikud enam viisavabalt Venemaale reisida ei saa, võiks siin näha soodsa võimalusena, kirjutab Tartu Ülikooli Narva kolledži direktori kohusetäitja Kristina Kallas.

Eilne uudis, et Venemaa tühistas alla 24-aastastele Eesti halli passi omanikele viisavabaduse, paistis esmapilgul hämmastav  – tundus raskesti usutav, et Venemaa võttiski vastu otsuse, mis on Eestile ja Lätile tegelikult soodne. Täpsemalt asja uurides aga selgus, milles asi.

Venemaa seadus polegi nii uus

Otsus on tegelikult tehtud juba 2008. aastal, kui Vene Föderatsiooni president allkirjastas ukaasi, millega võimaldas viisavabalt Venemaale reisida Eestis ja Lätis resideeruvaid endise Nõukogude Liidu kodanikke, kellel ei olnud ühegi riigi kodakondsust ehk siis Eestis halli passi omanikel. Konks on siin selles, et viisavabadus kehtib vaid neile, kes on sündinud NSVLis ja olnud NSVLi kodanikud. Nende alaealised lapsed, kellel on ka hall pass, said vanematega koos samuti viisavabalt reisida. 

Toona, ukaasi vastuvõtmise hetkel olid need lapsed maksimaalselt 16-aastased ja seetõttu reaalseid probleeme ei tekkinud. Aga tänaseks on need alaealised lapsed saamas täiskasvanuks ja hakanud reisima Venemaale üksi ning selguski, et tegelikult selle ukaasi kohaselt ei ole neil viisavabaks reisimiseks õigust. 10. augustil saatis Venemaa oma piiriametnikele tõenäoliselt meeldetuletava korralduse, mida siis täitma asuti. 

Ma saan vaid oletada, et ukaas on ajendatud Venemaa kaasmaalaste poliitikast, kus peeti endisi NSVLi kodanikke oma kaasmaalasteks ja sellest tulenevalt anti neile võimalus külastada ajaloolist kodumaad lihtsamalt. 

Optimistina loodan, et nüüd on neil Eestis elavail noortel üks põhjus vähem hallist passist kinni hoida.  Kui Venemaale reisimine on neile kas perekondlikel või ärilistel põhjustel oluline, võivad nad pigem valida Venemaa kodakondsuse. Kui aga mitte, siis on Eesti kodakondsusel pragmaatilisi eeliseid oluliselt rohkem.

Tuleb valida Eesti ja Vene passi vahel

Esiteks laieneb kohe viisavaba liikumise ala, näiteks USAsse, Kanadasse või Suurbritanniasse. Teiseks, tekib Eesti tööturul rohkem valikuvõimalusi. Eestis on teatud töökohad, kus tohivad töötada vaid Eesti kodakondsusega inimesed, näiteks politseinikud ja vanglaametnikud. Valimisõigus riigikogu valimistel selle sihtgrupi jaoks ilmselt oluline pole.

Orienteeruvalt on alla 24-aastaseid halli passiga noori ligikaudu 1200, kes siis võiksid lähiajal oma kodakondsuse üle mõelda. Kui vaadata eelmise aasta andmeid, siis halli passi omanikud eelistasid veidi enam Eesti kodakondsust Venemaa kodakondsusele: Eesti kodakondsuse võttis 624 inimest, Venemaa oma 445, sealhulgas 49 alla 29-aastast noort. 

Ohte Eesti jaoks sellest Venemaa otsusest ei paista, pigem võimalusi. Kuna üks valdavaid põhjuseid, miks hoiti kinni hallist passist – seesama viisavabadus – , on nüüd noorte puhul kadunud, siis piltlikult öeldes Eesti passi aktsiad kohe tõusid. On küll olemas ka võimalus, et noored võtavad endale Vene kodakondsuse, kuid minu hinnangul on isegi see parem kui määratlematus. Mõistlikum oleks loomulikult, et Eesti riik püüaks teha kõik endast sõltuva, et nad eelistaksid Eesti kodakondsust. 

Samas, ega Eestil suurt midagi rohkem teha ole, kui teavitada neid noori ühelt poolt sellest, et Venemaale enam viisavabalt ei saa ja teiselt poolt rääkida veel kord Eesti kodakondsuse eelistest. Kodakondsuse saamise tingimusi muuta pole vaja, sest need on sellele sihtrühmale niigi lihtsad.