/nginx/o/2016/08/16/5725841t1h1f70.jpg)
Eestlane, lätlane ja soomlane korraldavad suvist muusikafestivali. Soomlasel on kõige rohkem raha – tal on sada artisti, kümme lava, detailideni läbi mõeldud dekoratsioonid ning kvaliteetne ja omanäoline toitlustus. Soomlase korraldatud festivali pilet aga maksab ka kõige rohkem raha.
Lätlane panustab artistidele ja üldisele meelelahutusele. Toidust on tal suva – liha, kartul, kapsas käivad küll. Ei ole vaja siin erimenüüdega saksahärrasid mängida. Lätlase muusikafestivali eest tuleb välja käia poole vähem raha kui Soomes.
Eestlane vaatab, et kõik hädavajalikud festivalikomponendid oleksid olemas: esinejad, meelelahutus, söök ja jook. Kas kõik see ka ühtse terviku moodustab, on eraldi küsimus. See-eest on eestlase korraldatud festivali külastamine kõige odavam.
Just täpselt selline mulje on mul jäänud, kui seada kõrvuti Soome kunsti- ja muusikafestival Flow, Läti Positivuse festival ja meie Õllesummer.
Soome Flow’ festival on kõige maitsekam – mitmest žanrist muusika kõrval on tähtsal kohal ka kunst ja arhitektuur. Festivaliala on kujundanud Soome kunstikooli tudengid ning siseruumides on kunstinäitused.
Positivus on suvine hipsterifestival, kus saab sõpradega telkida, päikese käes peesitada ja head muusikat kuulata. Paljud on nurisenud, et toit on festivalil ilge jama, aga ega see lõppkokkuvõttes ka kõige olulisem ole.
Õllesummeriga on lood sellised, et ega tal väga hea maine ole. Kogu see festival on kuidagi kaootiline: ühes nurgas õlleputka purupurjus seltskonnaga, teises karussell kilkavate lastega ja kolmandas Elina Born või Pet Shop Boys.
Korraldajad püüdlevad küll kultuuriürituse ja muusikafestivali poole, aga väga paljud lähevad sinna ainult alkoholi jooma. Igal aastal on Õllesummeri esinejate nimekirjas tegelikult paar maailmanime ja paras posu eesti artiste, aga ega ta päris muusikafestival ikka ei ole.
Võib-olla on üldse vale Õllesummer Flow’ ja Positivusega ühte patta panna. Tallinn Music Week sobiks oma olemuselt nende sekka tegelikult palju paremini. Paneb ju TMW sarnaselt Flow’le rõhku paljudele kultuurisuundadele. Söögikohtades on erimenüüd, Kultuurikatlas disainiturg ja igal pool mitmesugused näitused.
Tallinn Music Week ei ole aga suvine festival, seda on hoopis Õllesummer, kes reklaamib end Eesti ja naaberriikide muusikasõprade suve suurüritusena. Jah, meil toimub suvel veel terve trobikond teisi festivale, aga kui vaadata meie laulukaare all toimuvat festivali, siis tekib küll tunne, et Soome ja Läti on Eestist vähemalt pea jagu üle.