FOTO: Urmas Nemvalts

Eestis on üle 27 000 relvaomaniku, kelle arsenalis umbes 68 000 jahi-, sport- ja enesekaitserelva. 2016. aasta näitab kasvutrende, kuna esimese poolaasta vältel on Eesti elanike hulgas esmataotlejaid rohkem kui näiteks 2012. ja peaegu sama palju kui terve 2013. aasta vältel. Kindlasti on selle taga erinevad põhjused, alustades sellest, et Euroopa Liidus on suundumus relvapoliitika karmistamisele ja lõpetades sellega, et relva omamine annab teatava täiendava kindluse.

Kahtlemata on oma mõju avaldanud viimaste aastate jooksul maailmas toimuv, mis tekitab inimestes ebakindlust. Venemaa Ukraina-vastane agressioon on paljude teadvusesse tagasi toonud hirmud, mis pärast külma sõja lõppu unustatud, ennekõike hirmu võimaliku sõjalise konflikti ees.

Lisaks on kogu Euroopas nõudlust relvade järele kasvatanud teravnenud rändekriis ja sellega kaasnev, samuti Pariisis, Brüsselis jm Lääne-Euroopas islamistide toime pandud verised terroriteod. Relvade ja teiste enesekaitsevahendite müük, ka nõudlus enesekaitsekursuste järele on viimasel ajal oluliselt suurenenud nii Kesk-Euroopa maades kui ka Prantsusmaal ja Belgias.

Mitmes Euroopa riigis, näiteks Suurbritannias ja Hollandis, on eraisikutel relvade ja laskemoona hankimise muutnud seadusandjad peaaegu võimatuks. Kuid seoses viimaste terroriaktidega kostab järjest enam hääli, mis soovitavad olukorras, kus Euroopa Liitu on kontrollimatult valgunud sisserändajaid ja valitsused ei suuda oma kodanike turvalisust endisel määral tagada, tulirelvade omandamist käsitlevat seadust mitte karmistada, vaid hoopis pehmendada.

Näiteks Iisraelis on tsiviilisikud tõepoolest nende valduses olevate relvadega terroriakte ära hoidnud, kuid on kaheldav, et samasugune praktika Euroopas positiivseid tulemusi annaks.

Relvaomamise poolt- ja vastuargumente on muidugi erinevaid. Vaatamata sellele, kui hea ka poleks seadus, ei paindu elu 100% seaduste regulatsiooni alla. Tulirelvad võivad sattuda selleks mitte sobivate, muuhulgas psüühiliselt ebastabiilsete peremeeste kätte, samuti tuleb ette relvade kaotamist, neid varastatakse. Statistika järgi on see ka Eestis probleemne koht.

Samas võib statistikast leida kinnitust ka vastupidisele: mida rohkem on eraisikutel enesekaitseks relvi, seda vähem kuritegevust. Ükski kurjategija ei soovi võtta riski, et see, kellele kallale tungitakse, võiks enda kaitseks relva kasutada. Näiteks Ameerika vanglates läbi viidud uuringu käigus kinnitas 60% vastanutest, et oleksid loobunud kuriteost, kui eksisteerinuks teoreetilinegi võimalus, et ohvril on enesekaitseks relv.