Allar Jõks.

FOTO: Kaja Vajak

Tegemist võib olla ebaõnnestunud naljaga, aga see näitab seda, et presidendikandidaat ei suuda oma sõnu ega käitumist kontrollida ja siin ei aita ka hilisem vabandamine, kirjutab keeleteadlane Urmas Sutrop (Reformierakond).

Lingvistilisest vaatepunktist oli tegemist praiminguga. Selle keerulise võõrsõna taga on nähtus, mille puhul inimesed reageerivad omavahelises vestluses kas sõnade tähendusele või kõlale.

Kui keegi räägib kassist ja teine hakkab selle peale koerast rääkima, siis on tegemist sõna tähendusest – kass on loom, koer on ka loom või kass ja koer on vastandid – põhjustatud mõtetega. Inimene, keda Jõks debatis mõnitavalt solvas, kasutab oma sõnavaras sageli sõna ühtima, tähenduses kokku langema või sama olema.

See põhjustas Jõksi peas sõnakõlalise praimingu, mida ta ei suutnud kontrollida. Rahvakeeles võib ütelda, et Jõks haaras kaaskõneleja sõnasabast kinni. Seda ei oleks ta tohtinud aga mingil juhul teha. Sellega solvas ta mitte ainult oma vestluskaaslast, vaid kogu meie rahvast.

Mitte kellelegi, ka presidendikandidaadile ei ole seksistlikud naljad lubatud. Kui inimene ei suuda kontrollida, mida ta räägib, vaid ütleb välja selle, mille sülg suhu toob, siis tuleb tuhat korda kaaluda, kas ta ikka sobib presidendiks.

See, et selline kohatu nali osale publikule nalja tegi ja nende näod naerule ajas, ei muuda asja. See näitab lihtsalt seda, et meie arutluskultuur jätab veel soovida. Sisuka debati asemel ootab osa rahvast ikka veel tsirkust ja ärapanemist. Aga kõik see muutub aja jooksul. President peab olema inimene, kes ei väärata ükskõik kellega suheldes.