/nginx/o/2015/07/28/4328723t1h61dd.jpg)
Superbusi lahkumise põhjuseid tuleb otsida mujalt kui maanteeametist või konkurentide väidetavast kiusust. Eesti bussiturul oli terav konkurents juba enne Superbusi saabumist ja see jätkub ka pärast punaste busside lahkumist. Ellu jääb bussiturul see, kes võtab ette, peab sõna ja järgib mängureegleid, kirjutab Lux Expressi juhatuse esimees Hannes Saarpuu.
Eesti bussiturg, kuhu Superbus möödunud aasta suvel punaste bussidega sisse sõitis, oli tõepoolest konkurentsile suletud. Vana seaduse ja suletud turuga olid hädas ka vanad olijad, kes ei saanud oma tegevuse laiendamiseks ja uute liinide avamiseks aastaid soovitud lubasid. Seadus oli selgelt ajale jalgu jäänud, samas oli ka teada, et uus regulatsioon hakkab kehtima sügisest ja probleem kaob.
Superbusi probleem liinilubadega pärineski ajast, kui kehtis veel eelmine, suletud turu regulatsioon. Sisuliselt tuldi suletud turule ja loodeti veel enne seaduse muudatust saavutada erandseis. Ja see ei õnnestunud. Tegemist polnud maanteeameti või konkurentide kiusuga, samad reeglid kehtisid kõikidele turuosalistele. Just sellest ajast pärines ka Superbusi kohtuvaidlus maanteeametiga.
Bussiettevõtte üheks edu võtmeks on selgelt maht ja sedagi Superbusil ei olnud.
Olukord muutus möödunud aasta oktoobris – turg avanes ning ihaldusväärsed load sai nii Superbus kui ka teised bussiettevõtted, sh ka Lux Express. Korrastati sõidugraafikuid, lisati uusi väljumisi nendele marsruutidele, kuhu vana seadusega ei pääsenud. Seega ei maksa arvata, et Superbusil olid tänaseni probleemid, millega nad oma lahkumist põhjendavad. Tõsi küll, turu avanemisega karmistus ka konkurents – vanad tegijad laiendasid aktiivselt oma tegevust ning uuel tulijal võiski seetõttu olla keerulisem turuosa hõivata. Kas see on kius? Tegelikult äririsk.
Bussiettevõtte üheks edu võtmeks on selgelt maht ja sedagi Superbusil ei olnud. Näiteks Tallinnast läheb Narva suunas ühel päeval ligi 30 bussi ja kõigest kolm neist olid punased Superbusid. Sarnane pilt oli ka Pärnu liinil. Tartusse sõitis kuus «punast», kokku on aga üle 40 väljumise päevas.
Lisaks omavahelisele konkurentsile võistlesid kommertsalustel linnadevahelist bussiliiklust korraldavad bussifirmad juba teist aastat ka Elroni rongidega. Tõelised lahingud käisid ja käivad tänaseni hoopis seal. Põhjuseks on, et riigiettevõte, mis tegutseb ühtsel transporditurul, hoiab piletihinda riigieelarve rahadega kunstlikult all. Sisuliselt on see sama, kui olümpiamängudel oleks ühel võistlejal lubatud ametlikult kasutada dopingut, kõik teised peavad aga käima kontrollis. On selge, et ebaausa konkurentsi tõttu bussiettevõtete majandustulemused kannatavad, mida kinnitavad ka tänaseks avaldatud aastaaruanded.
Superbusi juhtidega oleme nõus, et ka täna kehtivas regulatsioonis on jätkuvalt murekohti. Ka Lux Express on juhtinud maanteeameti tähelepanu liinilubasid puudutavatele kaalutluspõhimõtetele ja nende kitsaskohtadele, eelkõige nn fantoompeatuste probleemile.
Nimelt muutus uue liinilubade väljastamise korra ja kaalutluspõhimõte kehtestamisega liinilubade väljastamisel oluliseks kriteeriumiks vahepeatuste arv. Liinide kaalutlemise juhend ütleb, et «parem» bussiliin on selline, mis teeb marsruudil rohkem peatusi. Näiteks tekkis kevadel ootamatult olukord, kus Lux Expressi poolt aastaid pakutav ekspressühenduse teenus hinnati liinilubade pikendamisel korraga «halvemaks» ning esitatud liinide opereerimise taotlust ei pikendatud. Olime sunnitud loobuma ekspressliinidest, et saaksime tervikuna jätkata.
Oleme Lux Expressis aastaid pingutanud selleks, et tuua Eesti turule selline ühistransport, millega inimesed tahaksid sõita. Usun, et see on meil õnnestunud ning loodan, et saame reisijate ootustele vastavat teenust pakkuda ka edaspidi ning ühistranspordi arengut pidurdavad kaalutluspõhimõtted saavad muudetud. Maanteeameti plaan probleemiga tegeleda on kahtlemata tervitatav.
Olen alati olnud avatud turu ja eluterve konkurentsi usku. Ja olen seda jätkuvalt. Seetõttu on meil turult lahkunud tegijast kahju. Olime küll konkurendid, kuid töötasime ühe eesmärgi nimel – teha ühistranspordi turg laiemaks. Kõikidel turuosalistel on selge, et kasv võib toimuda mitte konkurentidelt reisijaid meelitades, vaid eelkõige läbi selle, et tänu teenuse kvaliteedile ja kättesaadavusele meelitame bussidesse ka need inimesed, kes eelistavad siiani veeta aega autoroolis.