Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Priit Pullerits: rikutud elamus (13)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Priit Pullerits
Copy
Priit Pullerits.
Priit Pullerits. Foto: Priit Pullerits

Eile vesisel-hallil pärastlõunal jäi eesti rahvas ilma selle aasta ilmselt ühest vägevamast spordielamusest. Vaevalt oli kuigi palju neid, kes lootsid, et Martin Kupper heidab Rio kettaringis kõige viimases voorus päeva teise tulemuse, haarab kinni hõbemedalikohast.

Tõenäoliselt võinuks too sooritus kandideerida aasta lõpus Eesti aasta spordihetkeks sellest hoolimata, et sakslased tõukasid Kupperi lõpuks ikkagi pjedestaalilt maha. Just võinuks, mitte võiks – sest rahval jäi too katse TV3 otsepildis nägemata. Minuteid hiljem näidatud kordus, kui tulemus juba teada, ei suutnud tundeid enam ehedalt lõkkele puhuda.

Rio olümpia kettaheitevõistluse, eestlaste ühe oodatuima olümpiajõuproovi teleülekanne oli otse öeldes õudus kuubis. Kettaheite medaliheitluse asemel tuli enamik aega TV3 ekraanilt jälgida meisse absoluutselt mittepuutuvaid naiste 400 meetri eeljookse, kus favoriidid lasid lõpusirgel sörki ning Somaalia pearätiga osaleja näitas suisa laste taset – ring 1.10ga. Vahepeal eksles telepilt isegi soojendusareenile. Tagatipuks tuli kettaheite asemel elada üksvahe pikalt kaasa soodustusega müüdavate põrandaharjade liikumistele.

See, mida eesti inimesed nägid TV3 vahendusel olümpia kettaheitevõistluse ajal ja asemel, on reljeefne kinnitus, miks rahvale oluliste spordisündmuste ülekandmist ei saa usaldada kommertstelevisioonile ning miks nende ülekannete esmaõigus ja koguni kohustus peab jääma maksumaksja ülalpeetavale rahvusringhäälingule.

Arvata võib, et nii mõnelegi eelväidetu ei meeldi. Et miks peab ERR näitama meelelahutust, mida kujutavad endast ka olümpiamängud. Aga peab näitama sellepärast, et olümpial pakuvad Eesti sportlased meile meelelahutust Eesti lipu all; ja kui neil väga hästi läheb, mängitakse meie kõigi rõõmuks Eesti hümni. Seetõttu pole liialdus väita, et olümpia, samuti muud olulised tiitlivõistlused, on riiklikult tähtsad sündmused.

Ja selliseid sündmusi tuleb teles üle kanda kvaliteetselt, professionaalselt, väärikalt. Mitte niimoodi diletantlikult, rohmakalt ja haledalt, nagu seda tegi laupäeval TV3 Kupperi ja Gerd Kanteri aasta tähtsaimat jõuproovi näidates (ja enamasti mitte näidates).

TV3 juhil Priit Leitol annab laupäevast häbi telekanali ekraanilt maha pesta. Mullu sügisel, kui TV3 sai endale Rio olümpia kergejõustikuvõistluste ülekandmise õiguse, lubas ta sõna-sõnalt nii: «Me kanname üle kogu kergejõustiku programmi ja me spetsiaalselt tahame tellida pildi niimoodi, et ühegi eestlase esitus Rios ei jääks eestlastel otse vaatamata.» 

Aga ei tellinud ju! Kuigi üksikute alade, näiteks kettaheite pildikanali hind, nagu kuulda, jäävat kõigest 2000 ja 3000 euro vahele.

Seetõttu võiks TV3 kandideerida Eesti aasta spordiprohmaka auhinnale, kui selline vaid välja antaks. Igatahes vääriks andmist küll.

Tagasi üles